• Jaga lugu:

    Sten Aan: kas külm talv esitab Euroopa energiapoliitikale väljakutse?

    Sten Aan.Foto: Erakogu

    Kõrged elektrihinnad tõid energiamüüjatele häid majandustulemusi, kuid ka lööke allapoole vööd. Hinnad on juba kerkinud mitu kuud ning eelseisev talv saab olema kõige pingelisem, kirjutab KPMG Baltics energiasektori juht Sten Aan Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportis.

    Kuna eelmine aasta ja tänavune esimene poolaasta tõid kaasa mitmel korral lausa negatiivseid elektrihinnad, siis tekkis teatav ootus, et suvel hinnad langevad veelgi, sest uued lisandunud päikesepargid toodavad ohtralt ja võinuks elektri hinda päevasel ajal alla suruda. Ometi on juunist alates seis olnud sootuks vastupidine – nägime eelneva aastaga võrreldes pea kahekordset ja septembris juba kolmekordset hinnatõusu.
    Kust tulid kõrged elektrihinnad?
    Hinnatõusu põhjuseid on mitmeid. Euroopa sõltub palju tuuleparkide ja Skandinaavia hüdroelektrijaamade toodangust. Ekstreemne, pikaaegne ja stabiilne kõrgrõhkkonna ilm Euroopa kesk- ja idaosas, sh Skandinaavias ja Taanis, pakkus küll rohkelt päikest, kuid samas sademe- ja tuulevaest ilma. See tõi paratamatult kaasa olematu tuuleenergiatoodangu ja pärssis Skandinaavia hüdroelektrijaamade tootlikkust. Hinnatõusu võimendasid veelgi kasvavad CO2 kvoodi hinnad, mistõttu on fossiilsete elektrijaamade elekter kallim.
    Kuna tipunõudlust rahuldavad maagaasil töötavad reservelektrijaamad, siis on just maagaasi hind kruvinud elektri hinda. Maagaasi keskmine maailmaturu hind on aastaga kasvanud ligi viis korda, kuna maagaasi varud Euroopas on külma talve järel madalad ning tarned Venemaalt piiratud. Sama väljakutsega seisab silmitsi kogu Euroopa.
    Kui oled juba tellija, siis logi sisse!
      Telli Äripäev
      Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
      Jaga lugu:
    • Hetkel kuum
    Seotud lood

    Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
    Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
    Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
    Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
    CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
    CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
    IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
    Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
    Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
    Elektrilevi tõstab hindu
    Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
    Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).