Advokaadid: hoolas pakkuja ei vaata hanketingimustele läbi sõrmede
Sageli saavad hangetega seotud vaidlused alguse eeldusest, et hankija mõtleb sarnaselt pakkujaga, märgivad Liisa Levandi ja Triin Kaurov advokaadibüroost TGS Baltic. Pilt on illustreeriv.Foto: Maris Ojasuu
Isegi viited üldistele terminitele, nagu „supp“ või „heakorratööd“, on praktikas viinud olukordadeni, kus pakkujad avastavad alles pakkumuse esitamise järel, et nende käsitlus esitatud tingimusest ei ühtigi sellega, mida pidas tingimust sätestades silmas hankija, kirjutavad Liisa Levandi ja Triin Kaurov advokaadibüroost TGS Baltic.
Kahetsusväärselt tihti näeme praktikas olukordi, kus hankija otsuste üle vaidlema minnes selgub, et probleem peitub hoopis ebaõnnestunud sõnastusega või mitmeti tõlgendatavas hanketingimuses, mis pole õigel ajal saanud vajalikku tähelepanu. Ikka ja jälle tuleb riigihangete vaidlustuskomisjonil või kohtul juhtida tähelepanu asjaolule, et vaidlustaja on minetanud oma õiguse tugineda hanketingimuse õigusvastasusele, sest selles etapis pole tingimusi enam võimalik muuta. Seetõttu tundub paslik sellele veelkord tähelepanu pöörata.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.