Majanduse nigelam seis tähendab ettevõtete jaoks paratamatult teatavat kohandumist. Kasu oleks riikide ühtlustatud toetusreeglitest Euroopas, mis ei moonutaks konkurentsi ega tekitaks nõiaringi täiendava eelarvestiimuli tekitatud hinnatõusu näol, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja keskpanga blogis avaldatud artiklis.

- Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
- Foto: Liis Treimann
Suuremas osas prognoosidest, sh ka Eesti Panga omas, arvatakse, et majandus kasvab 2023. aastal Euroopas üsna kiduralt või on isegi languses. See mõjutab suuresti ka Eesti tööstuse käekäiku, kuna me ekspordime Euroopa turgudele. Ei ole enam uudis, et üheks kehva kasvu põhjuseks on kõrged energia hinnad, mis vähendavad tarbijate ostujõudu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valimiste järel sündiv valitsusliit on hea siis, kui ta suudab mõelda üle valimistsüklite, kirjutab kirjanik ja endine minister Jaak Jõerüüt vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui me lükkame toetustega edasi ettevõtjate tegevusi oma tootlikkuse suurendamiseks või energiasäästu investeerimisel, siis ei ole see ühiskonnale kasulik. Lausalise energiatoetusega toidame ebaefektiivsust, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kuulus ütlus "Mitmekesistamine on kaitse teadmatuse eest" kuulub samavõrd kuulsale investorile Warren Buffettile, kes on korduvalt rääkinud investeeringute hajustamise eelistest enamuse jaoks. Omaha oraakli mõtte sõnastaksin aga veidi teisiti: haridus, uuringud ja hoolikas analüüs kaitsevad meid teadmatuse eest ning võimaldavad teha häid investeerimisotsuseid. Seevastu mitmekesistamine on oluline kaitse nende ettearvamatute sündmuste vastu, mida isegi kõige hoolikamad kalkulatsioonid ei suuda ette näha.