Artikkel

    Vahemere vaatlus | Aastal 2025 saabub suvi meile šokiga

    Tallinna-Pärnu maanteel on küll lõike, mida ehib ELi kui rahastaja lipp, ent kiirteelõigud meie olulisimal ühendusteel Euroopaga puuduvad.Foto: Erik Prozes / Äripäeva arhiiv

    Eesti ja Läti on jätnud meie üliolulise transpordikoridori ehk Via Baltica arendamise unarusse, see-eest saavad leedulased paari aasta pärast uhkelt öelda, et Kaunasest algab Euroopa, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.

    “Aga need, need on ju lihtsalt suurepärased!” Sedavõrd hämmastunud pilku polnud ma ammu näinud, kui vastuseks minu poolt pooleldi viisakusest esitatud küsimusele, kuidas külalised Eestist jäid rahule siinsete teedega.
    Tõepoolest, paljud, kes enda teada saabuvad siia, kuulu järgi vähearenenud Lõuna-Euroopasse, on kohale jõudes ning siinseid kiirteid nähes enam kui üllatunud. Ja põhjust on – laudsiledad ning imelisi vaateid merele ja mägedele pakkuvad kiirteed ühendavad tervikuks mitte ainult riiki ennast, vaid ka riiki muu Euroopaga. Kvaliteet annab sageli silmad ette isegi Saksamaale, keda keskmine eestlane miskipärast alati kõiges etaloniks peab (ehkki parimad kiirteed Euroopas on hoopiski Hollandis ja Luksemburgis).
    Nii polegi imestada, et kui külaliste lahkudes uurin, mis enim meelde jäi, siis eriti “vana kooli mehed” mainivad pea alati kiirteid. Koos ohkega, sest enamasti tuleb seejärel jutuks Eesti.
    Poleemika teede osas lõpetatud, siirdume lennujaama ning sealset tablood ja lõputuna näivat lendude nimekirja vaadates tabab lahkuvaid külalisi tavaliselt viimane kulmukergitus: “Kas siit tõesti käib nii palju otselende”? “Küll see elu teil siin “mahajäänud Lõunas” on ikka mugav – tahad, põrutad kiirteel, kuhu vaid soovid, tahad, lendad otse ja omadega!”.
    Aga hämming tabab ka kohalikke, kui reisimuljeid vahendan – “Kiirteed ja otselennud, need pole ju midagi erilist, kas siis teile on?” – kommenteeris üks siinne paljureisinud tuttav.
    Ryanair lõi kaane maha

    Vahemere vaatlus

    Lauri Vahemeri on endine ametnik ja konsultant, keda töö ja elumere lained on paisanud nii Vanasse kui Uude Maailma. Neil päevil toimetab ta peamiselt Lõuna-Euroopa riikides. Äripäeva rubriigis "Vahemere vaatlus" jagab ta kogemusi ja tähelepanekuid riikide ning rahvaste eripärast ning kõrvutab neid Eestiga.

  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.