Artikkel
  • Kuula

    Argos Kracht: hirmul põhineva maailmapäästmise kampaania jälgedel

    “Jättes kõrvale meist mõnevõrra sõltumatud asjaolud, nagu näiteks sõda Ukrainas, oleme muus osas viimased kümmekond aastat entusiastlikult saaginud oma majanduse oksa või isegi tüve,” kirjutab Argos Kracht.Foto: Andras Kralla

    Varem või hiljem tuleb maailma päästes siiski hakata arvestama ka majandusliku reaalsusega, kirjutab ettevõtja Argos Kracht arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Meile meeldivad hurraaoptimismist pakatavad kampaaniad. Mõtleme välja probleemi, leiame analüütikud, teadlased ja suure südamega avaliku elu tegelased, kes probleemi akuutsust kinnitavad, ning kui vaenlane on leitud, siis asume võitlusse.
    Selline lineaarne lähenemine, kus me märkame probleemi, leiame põhjuse, võitleme sellega ning siis jõuame helgesse tulevikku, tundub inimkonnale omane olevat. Näiteid on palju, aga mälu värskenduseks võiks ehk meenutada Hitleri võitlust juutidega, Mao Zedongi ja Hiina rahva võitust varblastega, Iraagi sõda või juba 70 aastat vana Rooma Klubi avastatud “Peak Oil”-probleemi tõusu ja langust.
    Laialt levinud maailma päästmise kampaaniatesse võiks korraks veidi enam süveneda. Heidame näiteks pilgu ühte tänastest aktuaalsetest teemadest.
    Mis on saanud nn “Peak Oil”-kontseptsioonist, mille kohaselt naftatootmise tipp oleks pidanud saabuma juba ammu ning naftavarud vähenema? Aeg pole olnud tarkade meeste ennustuste vastu just väga armuline – hinnangulised naftavarud on pigem kasvanud ja lähiajal kuivale jäämist pole karta.
    Kas samm edasi või kõrvale?
    Rooma Klubi visioonist oli kantud ka mõnikümmend aastat tagasi maailma päästmise võluvitsaks peetud biodiisli tootmine, mis sai ka ajakirjanduses üksjagu kajastust. Nüüd aga, kui on selgunud, et see tegevus pole jätkusuutlik ja tasuv ei majanduslikult ega ka muudel põhjustel, siis vaikiti mainitud üleeuroopaline läbikukkumine lihtsalt maha.
    Mis on aga biodiisli tänane reaalsus? Parima selgituse võib saada suvaliselt kütuseautomaadilt, mille peal on kõige olulisem info sõnastatud reklaami formaadis: „ei sisalda biodiislit“ või „ei sisalda etanooli“.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

    Tänaseks oleme ette võtnud uue probleemi, millega donkihhotlikult võitlusse asuda. Et võitlus niipea otsa ei saaks, oleme valinud nähtuse, mida me piisavalt mõjutada ei suuda – nimelt kliima soojenemise. Ja paradoksaalsel kombel ei võitle me siin tuuleveskite vastu, vaid tuuleveskite abil.
    Ma pole kunagi kahelnud selles, et naftavarud on piiratud ning nad saavad kunagi otsa. Samuti ei kahtle ma kliima soojenemises. Kuid toetudes mineviku kogemusele paistab mulle, et järjekordne hirmul põhinev maailma päästmise kampaania võib saada sama saatuse osaliseks.
    Nii nagu meie teadmine naftavarudest on osutunud väga piiratuks, nii on seda ka meie arusaamine planeedi Maa kui terviku protsessidest. Tänane probleemipüstitus tuleneb eelkõige meie hirmust tuleviku eest ning (minu arvates põhjendamatust) uskumusest, et väheefektiivne tuule- ja päikeseenergia tootmine suudab meie energiavajadust ja varustuskindlust lahendada. Nii nagu biodiisli tootmisel selgus, et biodiisli tootmiseks kulub rohkem energiat, kui me biodiislist endast saame, võib kõiki asjaolusid arvesse võttes selguda, et kombinatsioon tuulikutest, päikesepaneelidest ja akudest on biodiisli-seiklusega mõnevõrra analoogiline ettevõtmine.
    Inimkonna energiakasutus on läbi aja samm-sammult liikunud suurema potentsiaaliga energiakandjate/-allikate suunas. Tuule- ja päikeseenergia kasutamine ei paista olevat mitte samm edasi, vaid tundub pigem mingi ajutise kõrvalehüppena.
    Majanduse tüve saagides
    Tulles nüüd Eesti majandusliku edu ja jätkusuutlikkuse teema juurde, siis peame ilmselt tunnistama, et viimasel aastal oleme kogenud üsna suurt majanduslangust ilma, et oleksime julgenud arutada selle põhjuste üle. Veel hiljuti nii seksikat kliimakriisi teemat on hakanud varjutama maalähedasemad asjad – meil ei jagu piisavalt palgaraha õpetajatele ja päästjatele, teedeehitus kiratseb jne. Aga miks ja kuidas me oleme sellise olukorrani jõudnud?
    Jättes kõrvale meist mõnevõrra sõltumatud asjaolud, nagu näiteks sõda Ukrainas, oleme muus osas viimased kümmekond aastat entusiastlikult saaginud oma majanduse oksa või isegi tüve. Pole ehk kellelegi saladuseks, et eranditult kõik koosneb energiast ja vajab energiat. Meie ühiskond on otsustanud paljud efektiivsed ja töökindlad energiatootmise viisid sulgeda või asendada vähem efektiivsetega.
    Üha sagedamini takistame suurt lisandväärtust tootvate ettevõtete rajamist – näiteks tselluloositehas – või püüame panna seisma umbes 350 miljonit maksva põlevkiviõli tehase käikulaskmist, mille mittetöötavana hoidmine on kordades kallim kui õpetajate soovitud palgatõus. Pole siis imestada, et ühel hetkel pole meil riigieelarves enam piisavalt raha, mida ümber jagada.
    Tõenäoliselt oleme viimase kümmekonna aasta jooksul käivitanud selliseid kahtlaseid algatusi tunduvalt enam. On küsitav, kas kõik tänase jäätmemajanduse ja prügi sorteerimise nõuded teenivad ikka oma eesmärki. Lisame siia metsamajanduse piirangud, mille tagajärjed võivad ulatuda kümnetesse miljonitesse, või looduskaitsealased suhteliselt kallid ettevõtmised. Nii olemegi jõudnud sammukese lähemale mõistmisele, et varem või hiljem tuleb meil siiski hakata arvestama ka majandusliku reaalsustega ning lõpetada ühiskonnale erinevate piiratud maailmavaatest tulenevate ideoloogiate pealesurumine.
    Mida suurem on entusiasm ja emotsioon „hea ja maailma päästva“ idee teostamisel, mida vähem on lubatud kriitikat, seda suurema tõenäosusega on tegemist emotsioonidest pimestatud lühinägeliku ideega. Tänased öko- ja kliimaaktivistid on suutnud ennast pea jumaliku eksimatuse staatusesse tõsta. Jääb vaid oodata, millal ja kuidas nemad ja paljud teised maa peale tagasi tuuakse.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nike juht süüdistab kehvas innovatsioonis kaugtööd
Turul on keeruline ellu viia suurt muutust, kui inimesed töötavad kodukontoris, põhjendas Nike tegevjuht John Donahoe ettevõtte mahajäämust innovatsioonis.
Turul on keeruline ellu viia suurt muutust, kui inimesed töötavad kodukontoris, põhjendas Nike tegevjuht John Donahoe ettevõtte mahajäämust innovatsioonis.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.