Artikkel
  • Kuula

    Kristjan Kalam: anname võimu tõeliselt inimeste kätte

    Kristjan Kalam.Foto: Erakogu

    Kaasava eelarve maht peaks omavalitsustes olema vähemalt 25 protsenti, kirjutab Kristjan Kalam arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    “Personaalne riik” on saanud sõimusõnaks ja mõnituste märklauaks. Kui aga läheneks asjale teisiti ja teeks personaalse riigi teise nurga alt? Mitte personaalse selles mõttes, et iga inimene saab mingit X liiki toetust täpselt sel määral, nagu temal isiklikult vaja on, vaid selles mõttes, et iga inimene saab panustada.
    Nagu ütles John Kennedy: „Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid mida sina saad teha riigi jaoks.“ Personaalne riik peaks lähtuma just sellest teesist.
    Kaasav eelarve Eesti omavalitsustes on suurepärane algatus, aga selgelt liiga vähe. Praegu annavad eesrindlikud omavalitsused kohalikele inimestele otsustada teatud osa eelarvest, kusjuures alati on tegu mingi rajatisega, st kohalik saab valida, kas tema lähedale tuleb park või kõnnitee.
    Esiteks on praegu kaasav osa eelarvest selgelt väike ning teiseks peaks seda, mille üle otsustada, laiendama paarilt rajatiselt kõigi kulude ja investeeringute peale.
    Tartu vallas, kus ise elan, on kaasav eelarve tänavu 60 000 eurot, samas kõik kulud kokku on eelarves u 38,5 miljonit (sh investeeringud). See osa väljaminekutest, kus kaasatakse, on seega 0,16%.
    Võtsin võrdluseks ka meie riigi suurima omavalitsuse, kus kaasava eelarve jaoks on plaanis eraldada miljon eurot. Samas on pealinnas kõik tulud kokku enam 1,06 miljardit eurot. Kaasavalt kulutab Tallinn seega 0,09% kõigist kuludest. Tartu linnas annab sama arvutus 0,07%.
    Edasi võtsin täitsa juhuslikult ette Saaremaa. Mulle kättesaadavatel andmetel tehti seal kaasav eelarve viimati 2021. aastal ja seejärel lõpetati niisugusel kujul üldse ära!
    Lühidalt: 0,16% on praegu suhteliselt suur kaasatuse osakaal. Aga see on lausa naeruväärselt väike. See on sama hea kui 10 000 tippjuhi seas tuvastada, et seal on 16 naist ning hõisata: „Liigume soolise võrdõiguslikkuse poole!“ Tõelise kaasatuse määrana võiks proovida alustuseks näiteks 25%.
    “Äh, minust ei sõltu midagi!”
    Küünilisusest saab kaasatus. Inimesed ei teagi, kust (maksu)raha tuleb ja kuhu läheb. Nii on ka väga mugav targutada, kuidas oleks „õige“ raha jagada, samas käega lüüa: „Äh, minust ei sõltu niikuinii midagi“.
    Anname inimestele õiguse otsustada ja nii saavad nad ka teadlikuks. Kas sellisel viisil rahva harimine pole mitte liiga kulukas, võite küsida? Kindlasti on esimesed sammud kohmakad nagu iga uue algatuse puhul ja haridus maksabki palju, seda debatti ühiskond äsja pidas.
    Siinkohal tsiteeriks Jaak Vilo: „Kas haridus on kallis? Proovige harimatust!“ Kui inimene hakkab mõistma, kuidas meie ühiskond ja riik toimivad, muutub ta targemaks, aga ka mõistvamaks kaasinimeste suhtes. Seeläbi võib inimesest saada juba kodanik Ülo Vooglaiu tähenduses.
    Polariseerumine – viimase aja suurimaid muresid – saab lahenduse, selle asemel tekib usaldus või vähemalt mõistmine, sest inimesed peavad tulema kokku ja tegema koostööd. Paljud poliitikud on tunnistanud, et tegelikult on poliitiline „vastane“ täitsa normaalne inimene, kui kinniste uste taga rääkida. Aga kaamerate ees peab tegema show’d, vastanduma. Seda tunnet, et teise erakonna valija on tegelikult laias laastus normaalne inimene, võiks ja peaks tundma iga kaasatud kodanik. Seda võimaldaks tõeliselt kaasav eelarve.
    Ilmselgetest kasudest ei tarvitseks ehk rääkidagi, aga lühidalt: tõelise kaasatuse määra korral muutub määratult raskemaks punuda korruptiivseid skeeme ja kasvab läbipaistvus. Omakasupüüdlikkus asendub solidaarsusega ning soov makse maksta tõuseb mürinal, kui maksuraha kasutatakse päriselt kodanikke kaasates.
    Inimesed ei ole rumalad. Inimesed on sellised, nagu neisse suhtutakse. Suhtu inimesesse nagu vastutustundlikusse kodanikku ja temast saab vastutustundlik kodanik.
    Lõpetuseks kordan veel: ei saa esitada vastuväidet „Aga meil juba on kaasavad eelarved!“, sest et ei ole. 0–0,2% kaasatust ei ole kaasatus. Proovime alustuseks 25% ja vaatame sealt edasi.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvadÄripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Esmaspäev tõi USA aktsiaturule tõusu: kõik sektorid lõpetasid rohelises
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ringkonnakohus otsustas Potapenko ja Turõgini USA-le välja anda
Tallinna ringkonnakohus nõustus esmaspäevases otsuses valitsuse järeldusega, et Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin tuleks USA-le välja anda.
Tallinna ringkonnakohus nõustus esmaspäevases otsuses valitsuse järeldusega, et Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin tuleks USA-le välja anda.
Nopri Talu plaanib sel aastal kõva kasumi ja käibekasvu
Juustu- ja piimatoodete tootja Nopri Talu lõpetas eelmise aasta 12protsendise käibekasvuga, kuid selle aasta plaan on veel kõvem nii käibe kui ka kasumi mõttes.
Juustu- ja piimatoodete tootja Nopri Talu lõpetas eelmise aasta 12protsendise käibekasvuga, kuid selle aasta plaan on veel kõvem nii käibe kui ka kasumi mõttes.