Artikkel
  • Kuula

    Tarvo Vaarmets: rahatarkade inimestega riik ei tohi ise rumalaks jääda

    Majandusteadlane ja investor Tarvo Vaarmets.Foto: Erakogu

    On aeg luua passiivse investeerimisstrateegiaga ehk madalate kuludega riiklik investeerimisfond, kirjutab majandusteadlane ja investor Tarvo Vaarmets arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Meile kõigile oleks kasulik, kui Eesti riik rakendaks rohkem sarnaseid põhimõtteid, nagu väga paljud rahatargad Eesti inimesed seda teevad. Eelkõige pean silmas rahatagavara tekitamist ja selle investeerimist. See tähendab – riikliku investeerimisfondi loomist.
    Rahatargad inimesed teavad, et tark on oma säästud investeerida. Pikaajalise vaatega investeerimine kasvatab jõukust. Pikaajalise vaatega investeerimine kasvatab aktsiaturgudel üldiselt jõukust aastas keskmiselt umbes 8–10%.
    Hoolimata kasvuraskustest on Eesti tänaseks loonud üsna hea pensionisüsteemi. Selle raames on inimestel oma tööelu jooksul võimalik investeerida ka indeksifondidesse. See tähendab, et pensioniinvestorid rakendavad väga olulisi, fundamentaalseid rahatarkuse printsiipe – nad investeerivad järjepidevalt ja pikaajaliselt. Just selline strateegia toob ka teadusuuringute järgi väga häid tulemusi.
    Aktsiaturgudele investeerivate teise samba indeksifondide viimase viie aasta keskmine tootlus on kolmel fondil vähemalt 10%, ühel fondil 7% (pikema perioodi tootlusi ei ole seetõttu, et indeksifondid on meie pensionisüsteemis võrdlemisi uus nähtus).
    USA ehk S&P 500 indeksi näitel on ajaloos olnud üksikuid selliseid aastaid, kus eelneva kümne aasta tootlus on negatiivne. Aga selliseid aastaid, kus eelneva kahekümne aasta tootlus oleks olnud negatiivne, ei ole mitte ühtegi. Seega aktsiad on teatud tingimustel ehk piisava pika perioodi vaates riskivaba varaklass.
    Riik võiks ja peaks iseenda loodud süsteemist ja indeksifondidesse oma raha suunavatest pensionikogujatest õppust võtma. Neile ka oma tegevusega eeskuju näitama. Riigil oleks aeg luua passiivse investeerimisstrateegiaga ehk madalate kuludega riiklik investeerimisfond.
    Hakkame 0,1 protsendist pihta
    Kust selleks raha saada? Riigieelarvest, kust mujalt. Alustame vaikselt, ehitame süsteemi ja suuname esialgu 0,1% riigieelarve kuludest kirjeldatud fondi. Tänavu oleks vastav summa olnud 18,5 miljonit eurot. Sellevõrra oleks suurenenud ka plaanitav eelarve puudujääk ehk 1,7 miljardi asemel oleks see olnud 1,719 miljardit.
    Eesti riigi võlakirja intressimäär on praegusel kõrgete intressimäärade keskkonnas 4% ümber. See tähendab, et isegi kui riiklikku fondi paigutatavat raha peaks riik laenama, siis pika perioodi jooksul on see ikkagi mõistlik, kuna oodatav keskmine tootlus ületab selgelt (eelduslikult vähemalt kahekordselt) võlakirjade intressimäära.
    Ja see kasvatab riigi jõukust. Loodetavasti riik läheneb tulevikus oma rahaasjadele ka mõistlikumalt ning kogub headel aegadel veidi varusid. Sellisel juhul ei oleks vaja fondi suunatavat summat laenatagi.
    Kasvatame jõukust
    Kui fond juba piisavalt suur, eks siis saab hakata vilju nautima ja põhjalikult analüüsides investeerimistulu kasutusse võtta. Seejuures ei tohi kasutusse võetava summa suurus aastas ületada mingi perioodi (näiteks viimase kümne aasta) jooksul keskmiselt aastas juurde teenitud investeerimistulu suurust.
    Mõistlikum, kui kasutusse võetav summa oleks maksimaalselt näiteks 80% viimase kümne aasta keskmisest investeerimistulust. See põhimõte tagab fondi jätkusuutliku kasvu.
    Eesti rahatarkuse tase on viimasel paarikümnel aastal oluliselt tõusnud – üha suurem osa Eesti inimestest on investorid. Pool miljonit inimest investeerib pensioni teise sambasse, nendest üha suurem osa ka indeksifondidesse.
    Saadakse aru, et investeerimine kasvatab jõukust, toob tulevikus parema elu. Eesti riik peaks rakendama samu põhimõtteid ja riikliku fondi abil samuti jõukust pikaajaliselt kasvatama.
    ---------------
    Tarvo Vaarmets on raamatu „Elumõnust ja rahajanust“ autor.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Esmaspäev tõi USA aktsiaturule tõusu: kõik sektorid lõpetasid rohelises
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.