Artikkel
  • Kuula

    Ivo Suursoo: Eesti vajab uut ühist fookust

    Ivo SuursooFoto: Toomas Olli

    Avaliku- ja erasektori järgneva kümnendi ühine eesmärk olgu ambitsioonika, konkurentsivõimelise ja koostööle orienteeritud majanduse käivitamine, kirjutab Ivo Suursoo arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Eesti on jõudnud oma arengus heaoluühiskonna faasi, kus – ükskõik millise nurga alt vaadates – kõik on oluline. Oluline on tõsta õpetajate palkasid, oluline on teha kaitsekulutuste investeeringuid, oluline on investeerida teedesse, oluline on tagada kultuuri rahastuse kasv, oluline on panustada teaduse arengusse jne.
    Selles lõputus nimekirjas ei ole ühtegi ebaolulist teemat. Seda dilemmat – kui kõik on oluline, siis pole justkui miski fookuses - iseloomustab ka riigi koondstrateegia „Eesti 2035“, mis sisaldab 26 soovitud suurt muutust, mis kõik nõuavad miljoneid või miljardeid eurosid.
    Kuidas seda dilemmat siis lahendada? Vastus on fookus.
    Esmalt, lepime kokku, et „Eesti 2035“ ei ole strateegia. See on suurepärane laiapõhjaline visioon, millest saab strateegia kohe, kui teha 26 soovitud muutuse hulgas strateegilised valikuid. Strateegilise valiku tegemine ehk kõige olulisemale keskendumine ei tähenda, et muudes valdkondades jääb areng seisma. Vastupidi, strateegiline valik tuleb teha selline, mis loob teistele valdkondadele eeldused kiiremaks arenguks.
    Milline strateegiline valdkond loob eeldused kõigi soovitud muutuste kiiremaks arenguks? Vastus on riigi finantsvõimekuse parandamine.
    Mis on praegu kõige põletavam küsimus Eestis peale riigikaitse? Riigi rahapuudus. Selle tõttu jäävad tõstmata õpetajate palgad ja toppab ülikoolide rahastamise kasv, rahapuudus kummitab meid tuleviku sotsiaalhoolekandes, raha on vähe kohalikel omavalitsustel jne.
    Suur osa üldsuse hädakisast taandubki riigi finantsvõimekuse puudumisele ja strateegiliselt oleks tark leida lahendus, mis aitab seda muuta.
    Kust tuleb riigi raha? Vastus on konkurentsivõimelisest majandusest.
    Rohkem kui 85% riigi sissetulekutest on seotud tööjõu- ja tarbimismaksudega. Nende maksude laekumine sõltub otseselt sellest, kui head palka suudavad maksta meie ettevõtted. Kes jaksavad tõsta palku? Need ettevõtted, mis on konkurentsivõimelisemad. Ettevõtted, mille tooted ja teenuseid kliendid eelistavad.
    Suurim väärtus riigile peitub ettevõtetes, mis on konkurentsivõimelised rahvusvaheliselt ehk suudavad oma tooteid ja teenuseid edukalt eksportida. Siseriiklike ettevõtete puhul on oluline nende võimekus pakkuda maailmatasemel tooteid ja teenuseid konkurentsivõimelise hinna ja väärtusega ehk puudub vajadus nende toodete-teenuste impordiks.
    Riigi tulusid saab suurendada ka makse tõstes, aga see toob reeglina kaasa konkurentsivõime languse ehk käivitub negatiivne spiraal.
    Et raha tuleb majandusest, on ju ammu teada tõde, aga miks me ei arvesta sellega? Vastus on pikaajalise fookuse valimise ja koostöö puudumine. Aga seda saab muuta.
    Kui majandus kasvama ei hakka, siis ei ole võimalik lahendada ka ühiskonna kasvavaid vajadusi ja ootusi. Ühiskondliku teadvuse muutuseks on aga vaja tugevat sõnumit, mida ühendab laiem lugu. Nii nagu Tiigrihüpe tõi meid digiriigiks, nii nagu Tööstus 4.0 kasvatas Saksamaa tööstuse konkurentsivõimet, vajab ka Eesti uut ühist fookust.
    Sõnastame selle muudatuse osad:
    1. Muudatuse käivitamine nõuab tahet ja julgust ehk ambitsiooni.
    Peame ühiskonnana mõistma, et Eesti julgeoleku ja jätkusuutlikkuse alus on konkurentsivõimeline majandus, mis tagab töötavate inimeste sissetulekute ja ettevõtlustulu kasvu ning seeläbi riigi arenguks vajalike maksutulude suurenemise. Sellele panustamine algab osapoolte tahtest ja ambitsioonist.
    2. Riigi pikaajalise fookuse seadmine vajab osapoolte kokkulepet.
    Muutused ei juhtu üleöö ja seetõttu peab Eesti seadma järgmiseks kümnendiks valitsusteüleseks prioriteediks kõrgema lisandväärtusega majanduse arendamise.
    3. Konkurentsivõimelise majanduse saavutamiseks on vaja avaliku ja erasektori koostööd.
    Eesti arengu tagamine ei ole üksnes riigi ülesanne, vaid ühiskondlik kokkulepe ja tegevuskava, kus ambitsiooni seavad endale nii era- kui avaliku sektori osapooled ja igaüks teeb järgmise sammu.
    Ambitsioonika, eksportiva, jätkusuutliku majanduse käivitamise ambitsioon on valik.
    ------
    Autor on Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees, IT-ettevõtte OIXIO grupi juht.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riisalo tahab töötutoetust kärpida Maksutõus soolas
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Armin Karu avas taas rahakotirauad: maksuamet sai kätte viimased miljonid
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.