• OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,89
  • OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,89
  • 19.03.24, 12:30

Ivo Suursoo: Eesti vajab uut ühist fookust

Avaliku- ja erasektori järgneva kümnendi ühine eesmärk olgu ambitsioonika, konkurentsivõimelise ja koostööle orienteeritud majanduse käivitamine, kirjutab Ivo Suursoo arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ivo Suursoo
  • Ivo Suursoo
  • Foto: Toomas Olli
Eesti on jõudnud oma arengus heaoluühiskonna faasi, kus – ükskõik millise nurga alt vaadates – kõik on oluline. Oluline on tõsta õpetajate palkasid, oluline on teha kaitsekulutuste investeeringuid, oluline on investeerida teedesse, oluline on tagada kultuuri rahastuse kasv, oluline on panustada teaduse arengusse jne.
Selles lõputus nimekirjas ei ole ühtegi ebaolulist teemat. Seda dilemmat – kui kõik on oluline, siis pole justkui miski fookuses - iseloomustab ka riigi koondstrateegia „Eesti 2035“, mis sisaldab 26 soovitud suurt muutust, mis kõik nõuavad miljoneid või miljardeid eurosid.
Kuidas seda dilemmat siis lahendada? Vastus on fookus.
Esmalt, lepime kokku, et „Eesti 2035“ ei ole strateegia. See on suurepärane laiapõhjaline visioon, millest saab strateegia kohe, kui teha 26 soovitud muutuse hulgas strateegilised valikuid. Strateegilise valiku tegemine ehk kõige olulisemale keskendumine ei tähenda, et muudes valdkondades jääb areng seisma. Vastupidi, strateegiline valik tuleb teha selline, mis loob teistele valdkondadele eeldused kiiremaks arenguks.
Milline strateegiline valdkond loob eeldused kõigi soovitud muutuste kiiremaks arenguks? Vastus on riigi finantsvõimekuse parandamine.
Mis on praegu kõige põletavam küsimus Eestis peale riigikaitse? Riigi rahapuudus. Selle tõttu jäävad tõstmata õpetajate palgad ja toppab ülikoolide rahastamise kasv, rahapuudus kummitab meid tuleviku sotsiaalhoolekandes, raha on vähe kohalikel omavalitsustel jne.
Suur osa üldsuse hädakisast taandubki riigi finantsvõimekuse puudumisele ja strateegiliselt oleks tark leida lahendus, mis aitab seda muuta.
Kust tuleb riigi raha? Vastus on konkurentsivõimelisest majandusest.
Rohkem kui 85% riigi sissetulekutest on seotud tööjõu- ja tarbimismaksudega. Nende maksude laekumine sõltub otseselt sellest, kui head palka suudavad maksta meie ettevõtted. Kes jaksavad tõsta palku? Need ettevõtted, mis on konkurentsivõimelisemad. Ettevõtted, mille tooted ja teenuseid kliendid eelistavad.
Suurim väärtus riigile peitub ettevõtetes, mis on konkurentsivõimelised rahvusvaheliselt ehk suudavad oma tooteid ja teenuseid edukalt eksportida. Siseriiklike ettevõtete puhul on oluline nende võimekus pakkuda maailmatasemel tooteid ja teenuseid konkurentsivõimelise hinna ja väärtusega ehk puudub vajadus nende toodete-teenuste impordiks.
Riigi tulusid saab suurendada ka makse tõstes, aga see toob reeglina kaasa konkurentsivõime languse ehk käivitub negatiivne spiraal.
Et raha tuleb majandusest, on ju ammu teada tõde, aga miks me ei arvesta sellega? Vastus on pikaajalise fookuse valimise ja koostöö puudumine. Aga seda saab muuta.
Kui majandus kasvama ei hakka, siis ei ole võimalik lahendada ka ühiskonna kasvavaid vajadusi ja ootusi. Ühiskondliku teadvuse muutuseks on aga vaja tugevat sõnumit, mida ühendab laiem lugu. Nii nagu Tiigrihüpe tõi meid digiriigiks, nii nagu Tööstus 4.0 kasvatas Saksamaa tööstuse konkurentsivõimet, vajab ka Eesti uut ühist fookust.
Sõnastame selle muudatuse osad:
1. Muudatuse käivitamine nõuab tahet ja julgust ehk ambitsiooni.
Peame ühiskonnana mõistma, et Eesti julgeoleku ja jätkusuutlikkuse alus on konkurentsivõimeline majandus, mis tagab töötavate inimeste sissetulekute ja ettevõtlustulu kasvu ning seeläbi riigi arenguks vajalike maksutulude suurenemise. Sellele panustamine algab osapoolte tahtest ja ambitsioonist.
2. Riigi pikaajalise fookuse seadmine vajab osapoolte kokkulepet.
Muutused ei juhtu üleöö ja seetõttu peab Eesti seadma järgmiseks kümnendiks valitsusteüleseks prioriteediks kõrgema lisandväärtusega majanduse arendamise.
3. Konkurentsivõimelise majanduse saavutamiseks on vaja avaliku ja erasektori koostööd.
Eesti arengu tagamine ei ole üksnes riigi ülesanne, vaid ühiskondlik kokkulepe ja tegevuskava, kus ambitsiooni seavad endale nii era- kui avaliku sektori osapooled ja igaüks teeb järgmise sammu.
Ambitsioonika, eksportiva, jätkusuutliku majanduse käivitamise ambitsioon on valik.
------
Autor on Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees, IT-ettevõtte OIXIO grupi juht.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Seotud lood

Arvamused
  • 17.03.24, 11:00
Mark Gerassimenko: klassikaline ettevõtete tulumaks saab olla ettevõtjasõbralik!
Jaotame ettevõtete maksukoormuse ümber nii, et äriga alustamine või keerulistel aegadel jätkamine oleks lihtsam, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 18.03.24, 16:23
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi
„Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 15.03.24, 06:00
Taavi Tammoja: Eesti majanduse taassünd läbi maksusoodustuste
Eesti majanduse taassünni võimalus peitub soodsate maksupoliitikate kehtestamises, kirjutab Taavi Tammoja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 11.03.24, 06:00
Tarvo Vaarmets: rahatarkade inimestega riik ei tohi ise rumalaks jääda
Tuleb luua uus riiklik investeerimisfond!
On aeg luua passiivse investeerimisstrateegiaga ehk madalate kuludega riiklik investeerimisfond, kirjutab majandusteadlane ja investor Tarvo Vaarmets arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.07.24, 11:20
Põlvkondade vahetust tuleks hakata varakult planeerima
Kui oled midagi suure hoole ja armastusega üles ehitanud, on loomulik, et soovid tagada ka selle püsimise. Olgu tegemist ettevõtte või perekonna varade edasiandmise planeerimisega, siis LHV privaatpanganduses ollakse oma klientidele toeks, et korraldada põlvkonnavahetus sujuvalt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele