Artikkel
  • Kuula

    Paula Salme Sandrak: sünkroniseerime tervise- ja maksustrateegiad

    Foto: Erakogu

    Maksustame ultratöödeldud toidu suurema käibemaksuga, ent langetame puu- ja köögivilja käibemaksu ning rakendame käitumisökonoomikat, kirjutab Paula Salme Sandrak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Terviseameti andmetel on Eestis üle 50% surmadest tingitud südame- ja veresoonkonnahaigustest, mis on märgatavalt kõrgem ELi ja OECD riikide keskmistest näitajatest (vastavalt 37% ja 30%). Südame- ja veresoonkonnahaigused tapavad Eestis ligi kaks korda enam inimesi kui vähkkasvajad.
    Samas pole need haigused enamasti sugugi mitte järsu lõpuga kulmineeruvad terviserikked, vaid tõved, mis lühendavad oluliselt meie kvaliteetselt (loe = lahedalt, energiliselt) elatud eluaastaid, sest nendega käivad kaasas füüsilise ja vaimse tervise piirangud, muu hulgas krooniline väsimus ja depressioon.
    Tervisekassa andmetel kulub vereringehaiguste raviks praegu nii 100 miljonit eurot aastas. 100 miljonit, mis tuleb meie kõigi kukrust.
    Võib mõelda, et kogu see jama mõjutab ainult pensionäre ja tippstressis tippjuhte, aga tegelikult oleme jõudnud ajajärku, kus levinud elustiilifaktorid toidavad haigusriski meie kõigi jaoks, olenemata soost ja vanusest.
    Ülekaaluliste laste osakaal on viimase 20 aasta jooksul Eestis kolmekordistunud (ca 31%ni, st iga kolmas laps), mis tähendab, et tervisekriis puudutab juba põlvkondi, kelle jaoks – ja peagi, kellega koos – me seda edukat Eestit siin koos pusime.
    Meid juhivad emotsioonid
    Ülalolevad numbrid pole vältimatud – 80% neist haigustest on ennetatavad. Iga lugeja oskab nimetada mõne tegevuse, mis olukorda parandaks: alkoholi- ja suitsetamise vähendamisest rohkema liikumise ja mitmekülgsema toiduni. Kui paljud meist neid soovitusi järjepidevalt järgivad?
    Tuleb välja, et üksi infost ja motivatsioonist ei piisa. Arsti hea sõna on abiks, aga parimatest kavatsustest hoolimata tihti lihtsalt “aega pole”, “tööd on palju”, “lapsed vajavad hoidmist”, “energia on otsas” ja “see pole mulle taskukohane”. Me ei käitu alati enda parimates huvides. Käitumisökonoomilised uurimused näitavad, et meie otsuseid ei juhi üldiselt mitte ratsionaalne analüüs, vaid emotsioonid, väljakujunenud mõtteprotsessid ning sotsiaalsed tegurid.
    Ühtpidi aitab käitumisökonoomika mõista, miks paljud haigused pole praegu veel ennetatavad, teisipidi saab selle printsiipe rakendada, loomaks tervist edendavaid keskkondi. Selged näited Eestist on süsteemne tervislik koolilõuna ja hiljuti menetlusse jõudnud suhkrumaks.
    Mitmekülgne ja vähetöödeldud toidu tarbimine on teaduskirjanduse alusel üks kõige efektiivsemaid viise hoidmaks meie südame- ja veresoonkonnatervist. Maailma tippinstitutsioonide soovitusel peaks köögi- ja puuviljade osakaal küündima 50%ni meie taldrikul.
    Selline kogus aitaks oluliselt vähendada vererõhku, põletikku, kolesterooli, veresuhkru kõikumist, samas toetades mikrobioomi ja seedimist, millel on positiivne doominoefekt kaalulangusele, immuun- ja närvisüsteemi talitlusele.
    Konflikt seisneb selles, et olukorras, kus selline toit ja eriti soovitatav kogus (50%) on paljudele hinna tõttu kättesaamatu, ootavad (tihtipeale taskukohasemad) ultratöödeldud toidud tarbijat iga kioski ja supermarketipoe riiulites oma kõrge energiasisalduse, vastupandamatu värvivaliku ning lõpmatu tähtajaga.
    Ultratöödeldud toidud on üheaegselt sõltuvusttekitavad ja väherahuldavad, paradoksaalselt toitainevaesed ning energiarikkad, mis tähendab, et neid tarbides on lihtne üle süüa ja samas jääb söömata terve hulk n-ö päris toitu (too 50% taldrikust!). Üheaegselt näljutame end toitainetest ja sööme ülemäära palju soola, suhkrut ja odavaid täiteaineid, mis kombineerituna upitavad mitte ainult südame- ja veresoonkonnahaiguste, vaid ka vähiriski.
    Millal me Lätile järele jõuame?
    Toiduainetööstus on tööstus nagu iga teine ja seni, kuni seda juhivad majanduslikud ajendid, pole selle roll propageerida rahvatervist, vaid keskenduda kasumlikkusele. Iga ettevõte annab parima, et minimeerida toorainekulusid ning maksimeerida lõpptoote vastupandamatust – vahel kukub see välja paremini, teinekord halvemini. Kelle roll see rahvatervis siis on?
    Eesti riigi roll. Kuigi mõned võivad mõelda, et riigi roll pole olla lapsehoidja, on oluline mõista, et riigil on juba selgelt suunav roll toiduainete tarbimises. Subsideerides mitmeid toiduainete töötlemise valdkondi, muudab riik teatud toidud tarbijatele odavamaks, teised jällegi kallimaks, suunates otseselt tarbijakäitumist ning pikaajaliselt kõigi tervist. Suhkrumaks on tore algus, aga ainult jäämäe tipp.
    Kuhu edasi? Läti seim on köögi- ja puuviljade käibemaksu hoidnud viimase viie aasta jooksul 5–12% vahel, mis moodustab ümardades nii 1/4–1/2 nende tavapärasest käibemaksust (21%). Võiks küsida, millal me Lätile järele jõuame? Kaotatud käibemaksu saab tasa teha ja ületada kõrgendatud ultratöödeldud toidu käibemaksuga ja miks ka mitte vastava toidu reklaamimaksuga.
    Me võime käitumisökonoomika printsiipe targalt rakendades 1) tuua lisaraha riigi eelarvesse, 2) vähendada ennetatavaid ulatuslikke rahvatervise probleeme ja 3) optimeerida mahukaid kulutusi tervishoius. Mõtleme strateegiliselt ja aitame teineteist ree peale!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kaitse-eelarvet saaks ja tuleks samuti kärpida
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti börsidel oli märkimisväärse käibega päev
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Soome relvafirma lükkab laienenud tehase täistuuril käima
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
FT: Varuosad reisipagasis: kuidas smugeldamine Vene reisilennukeid õhus hoiab
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.