- OMX Baltic0,51%294,23
- OMX Riga0,26%910,79
- OMX Tallinn0,23%1 911,57
- OMX Vilnius0,43%1 267,66
- S&P 500−0,63%6 629,07
- DOW 30−0,65%45 952,24
- Nasdaq −0,47%22 562,54
- FTSE 1000,12%9 436,09
- Nikkei 225−0,88%47 854,04
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%94,27
- OMX Baltic0,51%294,23
- OMX Riga0,26%910,79
- OMX Tallinn0,23%1 911,57
- OMX Vilnius0,43%1 267,66
- S&P 500−0,63%6 629,07
- DOW 30−0,65%45 952,24
- Nasdaq −0,47%22 562,54
- FTSE 1000,12%9 436,09
- Nikkei 225−0,88%47 854,04
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%94,27
Heleri Michalski: kollektiivne hoolimatus viib nelja päeva pikkuse töönädalani (niikuinii)
Põhjused, miks tööandjad peavad töötajate vähesema panusega leppima, on proosalised – kuigi paljud asjad käivad tänapäeval mugavamalt, kipub igapäevaelu hoopiski keerulisem olema, kirjutab Äripäeva kolumnist, kommunikatsiooniekspert, tööelu kogemusnõustaja ja meditatsiooniõpetaja Heleri Michalski.
Kuidas on läinud nii, et Henry Fordi tuules eelmisel sajandil kergendusega tervitatud viiepäevasest töönädalast on tänaseks saanud konti- ja vaimumurdev koorem?
Nelja päeva pikkuse töönädala teema on korralik lugejamagnet ja märgiline ka seetõttu, et süvendab generatsioonidevahelist lõhet. Seda hoolimata sotsiaalmeedias hiljuti levinud vaimukast meeldetuletusest, et ka räppar Snoop Dogg on X-generatsiooni esindaja. Valdavalt levib siiski tunnetus, et vanemad olijad (ja nende tublid õpilased) ei mõista praeguste põhitegijate (millenniaalide) saamatust ja hädaldamist.
Mis on muutunud?
Kaasaegne üksindus ja vanavanemate luksus
Ühiskondlikud muutused peegelduvad leibkondades. Kui X-generatsioon imestab, et kuidas „tänapäeva noored ei jaksa tööd teha ja muudkui põlevad läbi“, siis tasub meenutada, kuidas kogu elukorraldus laabus veel paarkümmend aastat tagasi pisut teisiti.
Kuigi paljud asjad on mugavamad, on igapäevane elu justkui keerulisem, sest kogukond jääb indiviidi ümber järjest ahtamaks. Näiteks terapeut Esther Perel kasutab mõistet kaasaegne üksindus, väites, et inimestel on lihtne leida tuhat sotsiaalmeedia sõpra, aga neil ei ole ühtki inimest, kes vajadusel nende kassi paar päeva toidaks.
Ühiskondlikus kontekstis käsitletakse lastetust järjest sagedamini kui isekust tuleviku arvel. Eestis näiteks pensioni- ja maksudebati osana, Elon Musk ja Jordan Peterson hiljuti kui positiivse mõttelaadi puudumisena. Samal ajal ütlevad lastetud, et isekas ja mõeldamatu oleks praeguses ühiskonnakorralduses hoopis kedagi ilmale tuua.
Seotud lood
Üldlevinud arvamus, et rändtöötajad peaasjalikult puhkavad, on rohkem müüt
Digirändlus ehk töötamine välisriigist on põnev elamise viis, millest ka tööandjad võiksid profiiti lõigata, kirjutab Äripäeva kolumnist, kommunikatsiooniekspert, tööelu kogemusnõustaja ja meditatsiooniõpetaja Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Kommunikatsiooniinimestelt eeldatakse vahel ka kolleegide nõustamist ehk organisatsiooni-psühholoogi tööd, kuigi neil ei ole enamasti selleks vajalikku väljaõpet, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja Serenity platvormi koostööpartner Heleri Michalski Äripäeva essees.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
3
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
