Looduskaitseseaduse eelnõu võimaldab kergekäeliselt kaitse alla võtta mis tahes maa, kirjutab advokaadibüroo Soraineni keskkonnaõiguse ekspert Britta Retel.
- “Sisuliselt liigume tõenduspõhisest looduse kaitsmisest toredusliku looduskaitse poole ehk rangete piirangutega tekib igaühel võimalus säilitada talle lihtsalt meeldivat ja väljakujunenud keskkonda, sõltumata maaomaniku tahtest,” kirjutab keskkonnaõiguse ekspert Britta Retel. Foto: Eneli Riim
Kliimaministeerium avalikustas augustis eelnõu, millega Euroopa Liidu elurikkuse eesmärkide tagamiseks soovitakse võtta kaitse alla kokku vähemalt 30% Eesti maismaast. Samas kaotatakse eelnõuga ekspertiisi tellimise kohustus, luues nii võimaluse võtta kaitse alla mis tahes maatükk üksnes väitega, et sel alal on roll ökoloogilise sidususe tagamisel või kunagi võib alale sattuda mõne kaitsealuse liigi isend. Eelnõu kooskõlastusring on juba lõppenud ning sellele olulisele lihtsustusele tähelepanu ei pööratud.
Kohtulik kaitse kaob
Looduskaitseseadus lubab praegugi igaühel esitada ettepaneku mõne loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Praktikas kasutatakse seda võimalust ka lihtsalt selleks, et pidurdada mõnd arendust või metsaraiet. Praegu peab aga keskkonnaamet iga ettepaneku kaalumiseks korraldama ekspertiisi, et eriteadmistega spetsialistid selgitaks välja, kas konkreetse ala kaitse alla võtmine on põhjendatud ja kavandatavad piirangud otstarbekad. Kui ekspertiis näitab, et loodusobjektil puuduvad kaitse alla võtmise eeldused või kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas, võib loo lõppenuks lugeda.
Eelnõuga on ekspertiisikohustus sootuks kaotatud. Muudatuse vajadust selgitatakse sellega, et pädevus looduskaitse osas on keskkonnaametil endal olemas ning muudatuse tulemusel väheneb bürokraatia.
See järeldus on ekslik ja elukauge. Ekspertiis ei ole tarbetu bürokraatia, vaid sõltumatute spetsialistide hinnang kavandatavate piirangute vajalikkusest.
Riigikohus on selgitanud: ekspertiis peab tagama, et loodusobjekti kergekäeline kaitse alla võtmine ei piiraks maaomanike õigusi. Ka õiguskantsler on hiljuti öelnud, et loodusväärtuse kaitseks saab omandit piirata, kui riik on selleks kogunud kontrollitavad ja vajalikud tõendid.
Seotud lood
Riigi pealtnäha tõhus plaan püstitada riigimaale kuni 200 tuulikut sisaldab peidetud tagajärgi ning survestab kohalikke omavalitsusi vastuvõetamatult, kirjutab Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum (Isamaa).
Kodumaise kaitsetööstuse kõrval tasub Eestil keskenduda ka julgeolekuriske maandatavatele biotehnoloogiatele, kirjutab ettevõtja, Shroomwell OÜ asutaja Siim Kabrits.
Et tulu jaguneks õiglaselt, objektid valmiksid ja loodus oleks hoitud
Kaevandajate tasude suurendamise asemel peaks nõuded olema sätestatud nii, et tagataks nii kaevandaja jätkusuutlikkus kui vastutustundlikkus keskkonna suhtes, kirjutab mäeinsener, OÜ Eesti Killustik juhatuse liige Ole Sein.
Kliimamuutused pole kauge teema, vaid mõjutavad juba äritegevust. Püsima jäävad need, kes võtavad kliimakriisi tõsiselt, maandavad riske ja leiavad lahendusi esimeste seas, leiavad
Kestlikkusuudiste küsitlusele vastanud arvamusliidrid.
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.