Siim Kabrits: valdkond, kus Eestil võiks olla konkurentsieelis

Biotehnoloogiakontsern Repligen avab Tallinna külje all Jüris büroo ja tootmishoone, kust hakatakse teenindama Aasia ja Euroopa turge.

Tänavuse keemiatööstuse TOPi esikolmik annab kinnitust, et ilutoodete nõudlus pole kahanenud − kaks ettevõtet kolmest tegutseb edukalt just selles valdkonnas.

Bio- ja tervisetehnoloogiad, teisese toorme väärindamine, puidu keemiline töötlemine – nimekiri tegevusaladest, kus Eestil on potentsiaali kasvada maailmatasemel tegijaks, on mitmekülgne. Ent kui me oma ettevõtete uurimis-arendustegevusalast võimekust ei kasvata, jääme riikide võrdluses sabassörkijaks, kirjutavad OSKA uuringujuht Urve Mets ja OSKA analüütik Anneli Leemet.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.