Riik ei peaks sekkuma ideede ja tehnoloogiate vabasse konkurentsi, see teeb ka üllastele ideedele karuteene, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Karl Märka. Foto: Erakogu
On aasta 1975. Vaba maailma liidrid on jõudnud konsensusele, et demokraatia päästmiseks on vaja juurutada mikroprotsessorite tehnoloogiat. Suuremad ettevõtted peavad koostama raporteid mikrokiipide kasutuselevõtu kohta.
Ülikoolide arsti- ja juura õppekavadest leiab kohustuslikud õppeained mikroskeemide koostamise kohta. Pangad peavad oma riskimudelites kohustuslikus korras arvestama laenutaotlejate mikroprotsessorite kasutuselevõtmise mõõdikuid.
Ettevõtted, mille ärimudel ei võimalda kasutada mikroprotsessoreid vajalikul määral, saavad osta kiibikrediite. Kiibipanuse edetabelite eesotsas troonivadki suured nafta- ja tubakatootjad, kelle äritegevus ei ole elektroonikaga seotud, kuid kes saavad tänu suurtele kasumimarginaalidele osta ohtralt kiibikrediite.
Tänu sunnile ja subsideerimisele leiab vabas maailmas mikrokiipe kõikjalt. Neid on jalgratastes, koerte jalutusrihmades ja toidupakendites.
Inimeste seas tõstab pead kiibiskepsis. Valitsused on lubanud juba viimased 10 aastat, et mikroprotsessorid muudavad kõigi elu paremaks. Kõrgemad hinnad olevat ajutised. Kahjuks on selline ülevalt-alla lähenemine toonud kaasa suuri turumoonutusi. Viimases majanduskriisis läks pankrotti mitu fondi, mis reklaamis end kui kiibipõhine investeerija. Raha paigutamisel lähtuti ettevõtete mikroprotsessorite kasutuselevõtu tasemest ja ignoreeriti majanduslikku loogikat.
Tõusvad hinnad, valitsuse majanduslikult ebaratsionaalsed otsused ja kiibiagenda pealesurumine on viinud Valgesse Majja kiibiskeptikust ärimehe, kes on lubanud tühistada kõik eelmise presidendi kiibimäärused, kaotada kõik piirangud analoogelektroonika tootmiselt ning väljuda Pariisi kiibileppest.
Ameerika Ühendriikides tõotab tulla mikroprotsessorite tööstusele pikk põuaperiood. Ka Euroopas tõstavad pead kiibiskeptikutest parempopulistid. Pendel on liikumas teise äärmusesse ja lootustandvad tehnoloogiad võivad jääda järgmiseks aastakümneks teaduslaborite sahtlitesse.
Regulatsioonide varjukülg
Eelnev oli õnneks väljamõeldis. Üks ühiskonna arengut kõige enam edasi viinud tehnoloogia sai küll alguse riiklike grantide toel tehtud teadustöödest ja kaitsevaldkonna tellimustest, kuid jõudis vaba turu tingimustes ilma ideoloogilise sekkumiseta kümnendiga tarbeelektroonikasse. Järgnesid personaalarvuti, internet ja tehisaru.
Mis oleks saanud, kui 100 aastat tagasi oleksid valitsused leidnud, et lennundus areneb liiga aeglaselt ja on vaja regulatsioonidega sundida inimesi liiklema sel ajal veel tehnoloogiliselt ebaküpsete, ohtlike ja ebaefektiivsete lennuvahenditega?
“Lõpetame aastaks 1930 uute auruvedurite tootmise”? Ühel hetkel oleks paratamatult tulnud valijatelt tagasilöök. Majanduslikku loogikat ja inimese psühholoogiat ei saa pikalt ignoreerida. Ideoloogiliselt motiveeritud ja tsentraalselt planeeritud ressursside suunamine pole mitte kunagi andnud pikas plaanis soovitud tulemusi.
Miks peaks ESG sellisel kujul jõustamine lõppema teistmoodi? Kuidas peaks ettevõtja julgema teha investeeringuid, kui riik võib igal hetkel hakata subsideerima alternatiivset, kuid majanduslikult ebaefektiivset tehnoloogiat?
Ma saan aru, et planeet on vaja päästa kohe, aga suuri muutusi ei saa läbi suruda majanduslikku reaalsust ignoreerides. Uuringud näitavad, et inimesed üldiselt eelistavad kestlikumaid tooteid ja teenuseid, kui need ei ole oluliselt kallimad. Samuti on üldteada fakt, et inimestele ei meeldi, kui neile öeldakse ette, mida nad peavad tegema.
Veel ei ole hilja
Nafta ja gaasi hindade volatiilsus ning koondumine autoritaarsete režiimide kätte mängib Euroopale kaardid kätte iseseisva ja kestliku energeetika üles ehitamiseks, kuid ideoloogiliselt motiveeritud otsused ja ESG ümber tekkinud bürokraatide ringkaitse suunab ressursse ebaefektiivselt.
Mõned aastad tagasi räägiti puidugraanulitest kui kestlikust ja efektiivsest energiaallikast. Kuni uuringud näitasid vastupidist. Nüüd on meil rohevesinik, päikesepaneelid, börsiettevõtete nõukogude sookvoodid jne. Kuid päikesepaistelistel päevadel on elektri hind ikka kõrge ja Euroopa ettevõtted jäävad rahvusvahelises konkurentsis alla.
Venemaal, Hiinas ja nüüd ka USAs naerdakse meie üle ning hõõrutakse kahjurõõmsalt käsi ‒ üks konkurent globaalses võimuvõitluses vähem. Ka Euroopas koputavad kliimaskeptilised parempopulistid uksele. Kahjuks on nad skeptilised ka vähemuste õiguste, Ukraina toetamise ja demokraatia puhul.
Ma loodan, et praegu ei ole veel hilja pöörata asju ümber. Make ESG make sense. Mina ei tea, kas Euroopa energeetika tulevik on rohevesinik, ammoniaak, tuumajaamad või midagi muud. Ma ei tea, kui palju peaks börsiettevõtete nõukogudes olema naisi, et nad lööksid rahvusvahelises konkurentsis paremini läbi.
Samuti ei tea seda poliitikud, ametnikud ega ka teadlased. See on vaja välja selgitada vaba turu tingimustes. Riik võiks seetõttu toetada aktiivselt teadustegevust, panustada haridusse, olla võimalusel pilootklient, kuid mitte sekkuda ideede ja tehnoloogiate vabasse konkurentsi.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad
Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile
[email protected].
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eduka Eesti idee otse Infortarile!
Euroopa laiusega Rail Balticu raudtee haru tuleks tõmmata Paldiskisse, kirjutab Toivo Tomingas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Meie haridussüsteemi oleks vaja kohanemisõpet, et oleks julgust vaielda ja mõelda “kastist välja”, mis annab eeldused uuteks lahendusteks, edulugudeks ja seega majanduskasvuks, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor Tiia Vissak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti jätkusuutlikkuse ja heaolu kasvu tagab üksnes majanduskasv, mille saavutamine toetugu kuuele vaalale, kirjutab ettevõtja Urmas Isok arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti majanduses on uute alguste aeg, ütles Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv vahekokkuvõttena arvamuskonkursile Edukas Eesti jõudnud võistlustööde põhjal.
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.