Venemaa autobuum

Mazda Venemaa juht Jörg Schreiber, kes on Vene autoturu veteran, ei ole enda sõnul näinud sellist aega nagu praegu. Ta näeb Venemaa turul aeglast ja sujuvat, aga väga järjekindlat majanduskasvu. “Ma olen siin olnud juba kõvad aastad ja ma ei mäleta sellist stabiilsust,” ütles ta veebilehele Automotive News Europe.

Schreiber, kes on ka Venemaa autoturu kohta andmeid koguva AEB Autotoojate komitee esimees, prognoosis oktoobris, et 2017. aastal müüakse Venemaal 1,58 miljonit uut sõidukit. Seda on 11 protsenti rohkem kui aasta varem. Schreiber näeb stabiilset kasvu ka selleks aastaks.

Aeglane rahulik kasv on hea uudis näiteks Renault-Nissanile, mis ennustab, et tänavu müüakse Venemaal 1,8 miljonit sõidukit. Kasvu loodab ka ettevõtte kohalik tütar, Ladasid valmistav AvtoVAZ, samuti Hyundai ja selle õde Kia. Need kolm tootjat on valmis teenima tõusust suurimat tulu.

Renault’ tegevjuht Carlos Ghosn on teinud Venemaast ettevõtte kasvuplaanide nurgakivi. “Me suurendame Lada müüki Venemaal aastaks 2022. poole võrra, toome AvtoVAZi kasumlikkuse grupi tasemele ja kasvatame Renault’ brändi turuosa 10 protsendile,“ on ta öelnud.

Veel aasta tagasi oli pilt hoopis teistsugune: uute masinate müük kukkus kümne aasta madalaimale tasemele. Raha kaotanud AvtoVAZ oli raskustes ja vajas Renault’ rahasüste, et eelarveauke lappida. Suurtest kuludest koormatud Lada, mis sai omal ajal nime jõelaeva järgi, mida muistsed slaavlased lahingutes kasutasid, paistiski nüüd laevana, mis on uppumas Volga jõe põhja.

Renault oli juba varem kallanud miljoneid Venemaale ja rahasüstiga 2016. aasta lõpus sai AvtoVAZi enamusosanikuks. AvtoVAZi kehvad tulemused tuli kanda ka Renault’ eelmise aasta majandustulemustesse, mis muidugi tähendas nukrat pilti emafirma omanikele ja partneritele, näiteks Nissanile ja Mitsubishile.

Schreiber ütles, et õnneks julgustasid stabiilne rubla ja madal inflatsioon venelasi taas rahakotiraudu avama. Veetase tõusis ja kõik paadid pääsesid karidelt. Kuigi AvtoVAZi majandusnäitajad on 2017. aasta arvestuses ikka veel punases, on sel aastal loota plussi.

Renault andis raha, et saaksid sündida uus Lada Vesta ja Granta sedaan. AvtoVAZi suur tehas Togliattis pani taas hääled sisse ja valmistab poole Renault’ grupi uutest sõidukitest koduturu tarbeks, lisaks veel viit Lada mudelit ja autosid sõsarmarkide Datsuni ja Nissani jaoks. Renault’ Euraasia regiooni juht Denis Le Vot ütles, et edu võti on koostöös ja ettevõtted on konkurentsivõimelised tänu Renault’-Nissani-AvtoVAZi liidu suurusele.

Venemaa autoturul on kindlasti hea aeg. Mõned hakkavad uuesti investeerima, näiteks Mercedes-Benz ehitab 250 miljoni euro eest Moskva lähedale oma esimest Venemaa tehast. Seal on kavas keevitada, värvida ja kokku panna rohkem kui 20 000 sedaani ja maasturit aastas. Tehas alustab järgmisel aastal E-klassiga. PSA plaanib aasta esimeses pooles alustada Venemaal Kaluga vabrikus Citro?n SpaceTourer/Jumpy ja Peugeot Traveller/Expert kaubikute kokkupanemist. „Turg taastub ja on väga oluline seal mudelivalikut suurendada,“ ütles PSA regiooni juht Christophe Bergerand. Veel valmistatakse tehases Citro?n C4 ja Peugeot 408 sedaane. Kaluga vabrik on PSA-l Mitsubishiga kahe peale, kusjuures viimane lisas seal novembris pärast kaheaastast pausi tootmisesse Pajero Sport maasturi.

Venemaa uute autode turg oli tipus 2012. aastal, kui müüdi 2,94 miljonit autot. Siis osteti popimaid automarke aastas rohkem kui 100 000. Tol ajal oli edetabeli esiotsas Lada rohkem kui poole miljoni müüdud autoga. Järgnesid Euroopa brändid, nagu Renault, Volkswagen ja Škoda, aga ka USA automargid, nagu Ford ja Chevrolet, lisaks neli autotootjat Aasiast, eesotsas Hyundai ja Kiaga.

Venemaa autoturu tipule 2012. aastal järgnesid neli rasket aastat, mil kohaliku autotööstuse tootmisnumbrid langesid lausa poole võrra. Madalseis oli 2016. aastal 1,43 miljoni müüdud sõidukiga.

Ford ja Chevrolet kukkusid enimmüüdud markide esikümnest välja, Opel oli turult juba täielikult lahkunud. Kõige paremini elasid raske aja üle Hyundai ja Kia, mille edu püsis tänu kohapeal ehitatud autodele.

Üks neist oli sportlik Hyundai Solaris, mis sai külmade käivituste tarvis suurema aku ja aknapesuvedeliku jaoks neljaliitrise paagi, et rasketes oludes oleks lihtsam liigelda. Kuue aastaga muutus Solaris Venemaaa kõige popimaks autoks ja edestas isegi Lada lipulaeva Grantat. Nüüdseks on Solaris oma esikoha kaotanud, kuid Hyundai-Kia võib end siiski Venemaal rahulikult tunda - Kia Rio on tipus. Nii Riot kui ka Solarist ehitatakse Peterburi tehases, mis oli esimene välismaa autofirma tootmisüksus Venemaal.

Hyundai-Kia koos terasetootja Hyundai Hysco ja autoosasid valmistava Hyundai Mobisega veenis Korea varustajaid ehitama oma tehase lähedale vabriku, tagades nii, et suurem osa autodetaile tuleb lähedalt. Peale Rio ja Solarise ehitatakse selles tehases ka Cretat ning nende kolme mudeliga on ühe tehase käes rohkem kui 14 protsenti Venemaa uute autode turust.

Turu valitseja on ikkagi Lada ja Renault’ liit, mille käes on 28 protsenti turust. Kui lisada sõsarate Nissani, Infiniti, Datsuni ja Mitsubishi müüginumbri, kasvab number lausa 36 protsendini.

Renault on lubanud, et jätkab Lada toetamist. Kui varem kardeti, et Renault suretab Lada välja ja muudab AvtoVAZi oma tootmisbaasiks, siis nüüd on välja öeldud, et Lada jääb nende jaoks Venemaa number üheks.

Iževskis ehitatav Vesta sedaan on Venemaa populaarsuselt kolmas auto, otse Granta selja taga, mis siis, et on Grantast poole kallim. Kaheksandal kohal on Lada XRAY.

Renault’ menuk on Kaptur, mis laenab euroopalikku disaini õelt nimega Captur, jagab põhja Dacia Dusteriga. Renault’ sõnul on väike maastur mõeldud hakkama saama Venemaa raskete teeoludega. Euroopa Capturi kliirens on 170 mm, aga Venemaa Kapturil 200, lisaks on Venemaa versioonil tugevam vedrustus ja neljarattavedu.

Renault loodab, et aastaks 2022 saab Venemaast grupi suurim turg, edestades isegi Prantsusmaad. Tee praeguseni ja siit edasi pole tootjatele kerge. Nõrk rubla ja sanktsioonidega tekkivad kulud sundisid näiteks Mazdat CX-5 mudeli hinda lausa poole võrra tõstma. Nüüd julgeb Mazda taas investeerida, Vladivostokki tuleb mootorivabrik ja ettevõte usub, et see tasub ära. Ehk on ka see märk sellest, et Venemaa buumist purunemiseni majandusrütm on viimaks läbi saamas.