- OMX Baltic0,01%297,27
- OMX Riga0,02%919,79
- OMX Tallinn−0,01%2 026,65
- OMX Vilnius0,00%1 219,33
- S&P 500−0,4%6 370,17
- DOW 30−0,34%44 785,5
- Nasdaq −0,34%21 100,31
- FTSE 1000,23%9 309,2
- Nikkei 225−0,31%42 479,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,57
- OMX Baltic0,01%297,27
- OMX Riga0,02%919,79
- OMX Tallinn−0,01%2 026,65
- OMX Vilnius0,00%1 219,33
- S&P 500−0,4%6 370,17
- DOW 30−0,34%44 785,5
- Nasdaq −0,34%21 100,31
- FTSE 1000,23%9 309,2
- Nikkei 225−0,31%42 479,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valuutaturu ülevaade, 4. oktoober – tootjahinnaindeks kasvas oodatust vähem
Eurostat väljastas täna eurotsooni augusti tootjahinnaindeksi, mis tõusis vähem kui turg oli oodanud. See omakorda tähendab, et Euroopa Keskpangal on vähe põhjust monetaarpoliitikat karmistada.
Tootjahinnahindeks tõusis eurotsooni maades 0,1% augustis, võrreldes sama kuuga eelmisel aastal tõusid hinnad 3,6%. Analüütikud ennustasid 0,2% tõusu juulikuuga võrreldes ja 3,7% aastasel võrdlusbaasil.
Andmed näitavad, et Euroopa Keskpangal on vähe põhjust monetaarpoliitikat karmistada, kui EKP ja Inglise Keskpank avaldavad neljapäeval intressimäärad. Ennustuse kohaselt jätavad mõlemad pangad intressimäärad samaks, vastavalt 1,0% ja 0,5%.
Ei oodata ka likviidsuse suurendamise programmide (taas)käivitamist. Inglise Keskpank jätab ilmselt oma programmi 200 miljardi naela peale ja samuti ei muuda EKP oma likviidsusprogrammi, mida juba pikendati varasemalt üheks lisaaastaks.
Hoolimata faktist, et Inglise Keskpanga poolt muutusi ei ennustata, on huvitav näha, kas rahanduskomitee liikmed kalduvad veelgi rohkem kvantitatiivse lõdvendamise programmi suurendamise poole. Rahanduskomitee liige Adam Posen ütles 28. septembril, et pikaaegne madala majanduskasvu progoos on piisav ja kindel põhjus lisaraha majandusse süstimiseks.
Rahanduskomitee koosoleku protokoll, mis avalikustatakse 20. oktoobril, võib näidata veel mõne komitee liikme, peale Posen’i, hääletamas likviidsusprogrammi käivitamise poolt. Selline asjade areng mõjub kahtlemata naelstrelingi kursile negatiivselt.
Euroopas domineerib ikka veel närvilisus riikide võlakoormuse pärast. Euro on siiani küll hästi vastu pidanud, olles suurim tugevneja USA dollari vastu, kuid selle võib panna rohkem selle fakti arvele, et ootamatusi pole olnud. Kõik eksisteerivad probleemid on eelnevate kuude jooksul mitmeid kordi läbi mälutud.
IMF kutsus täna üles karmistama regulatsioone ja kontrolli pankade investeeringute üle ja samuti soovitas pankadel panna lisaraha reservi, et olla valmis uueks kriisiks.
Kreekalt oodatakse 2011. aasta eelarve avalikustamist. Riigi eelarve defitsiit 2009. aastal oli 13,6%. 2011. aasta eelarvest oodatakse, kas Kreeka peab kinni oma lubadustest defitsiidi vähendamiseks. Selle aasta jooksul on Kreeka suutnud oma eelarve defitsiiti vähendada 8,1% peale, 2011. aasta eelarve sihib defitsiidi vähendamist 7,6%-ni, nagu nõutud Euroopa Liidu ja IMF poolt, vahetusena 110 miljardi euro suuruse päästepaketi eest.
Täna ei ole soovitusi positsioonide avamiseks, Euro ja tooraine valuutad jätkavad oma võidukäiku USD suhtes. Praegustelt tasemetelt ei ole mõtet uusi pikki positsioone avada, tehniliselt on euro ja tooraine valuutad USD suhtes tugevalt üleostetud. Tuleb oodata ära korrektsioon ja siis ehk avaneb mõni soodne võimalus. Majanduskalender on suhteliselt täis sel nädalal ja kui turud on tugevalt üleostetud/müüdud, siis piisab ka väiksema tähtsusega uudisest, et turuosalised hakkaksid oma positsioone likvideerima, mis toobki kaasa korrektsiooni.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja on mõeldud kui üldine turukommentaar. Artiklis toodud soovituste järgimine on kaupleja enda vastutusel.
Enimloetud
1
Suur eeskuju on Oleg Gross
3
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Suur eeskuju on Oleg Gross
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele