Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valdusühingud lahkuvad Eestist

    Meile meeldib mõelda, et Eesti maksukeskkond on välisinvestoritele atraktiivne ning et siia võiks senisest rohkem asutada valdusühinguid. See tekitaks Eestisse senisest rohkem nn tarku töökohti mitmes majandussektoris, kirjutab Deloitte Advisory AS juhtiv maksukonsultant Ivo Vanasaun.

     Aga kas meie maksukeskkond seda toetab? Viimaste aastate areng näitab, et Eesti positsioon hakkab käest libisema. Paljukiidetud äriühingute tulumaksusüsteem jääb ilma vajalike lisamooduliteta rahvusvahelises maksukonkurentsis nõrgaks. Jõulisi ja süsteemseid samme on astumas Läti, lähiaastatel jõustub seal rida vastavaid maksumuudatusi. Eesti eeliste nimekiri aina lüheneb ning puuduste nimekiri pikeneb.
    Eesti allesjäänud tugevused on maksustamise edasilükkamise kasumi teenimiselt jaotamisele ja  maksude deklareerimise ja tasumisega seotud toimingute lihtsus. Selles vallas on seni negatiivse mainega Läti maksuhaldur on viimasel ajal teinud edusamme. Kolmandaks, meil puuduvad alakapitalisatsiooni reeglid. Läti ja Leedu maksuhaldurid aktsepteerivad omakapitali iga euro kohta maksimaalselt 4 eurot seotud isikutelt võetud laene. On ka neljas aspekt, kus meie eelis hakkab kaduma: kinnipeetava tulumaksu puudumine Eesti äriühingu makstavatelt dividendidelt. Alates 2013 kehtib sama ka Lätis. Leedus on Euroopa Majanduspiirkonnast pärit aktsionäride/osanike puhul võimalik saavutada sama tulemus, kui on vähemalt 10% osalus vähemalt 12 kuu jooksul.
    Kõige määravam asjaolu, miks Eestisse valdusühingut mitte teha, on osaluse müügist saadud kasu maksustamine (jaotamisel) 21% määraga. Lätis kehtib alates 2013 täielik maksuvabastus ning ka  Leedus on võimalik seda saavutada.
    Teiseks, topeltmaksustatakse Eesti emaettevõtja (nt valdusühingu) saadud dividenditulu, kui tema osalus dividendi maksjas jääb alla 10%. Lätis seda alates 2013 pole ning Leedu Euroopa majanduspiirkonnast saadud dividendide osas ka mitte.
    Kolmandaks, Eestil puudub maksuleping Venemaaga (Läti-Vene maksulepingut hakatakse rakendama alates 01.01.2013; Leedul juba olemas).
    Neljandaks, Eestis ei ole võimalik maksuhalduriga sõlmida siirdehindade alaseid eelkokkuleppeid. Lätis on need saadaval alates järgmisest aastast, Leedus juba olemas.
    Viiendaks, muude valdusühingu teenitud tulude (nt intressitulu või juhtimistasud) jaotamise korral kõrgem maksumäär (21% versus Läti ja Leedu 15%). On viimane aeg midagi ette võtta.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Raadiohommikus: kütusekriisist, elektrituru reformist ja väikeettevõtetest
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.
Raadiohommikus: Eesti ettevõte saab Saksamaal soodsamalt hakkama
Viljandis kuivtoidupakke tootev Tactical Foodpack rajab uue tehase Saksamaale, sest – nii üllatavalt, kui see ka ei kõla – seal tuleb odavam. Ettevõtte tegevjuht Sverre Puustusmaa räägib Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kõigest lähemalt.
Viljandis kuivtoidupakke tootev Tactical Foodpack rajab uue tehase Saksamaale, sest – nii üllatavalt, kui see ka ei kõla – seal tuleb odavam. Ettevõtte tegevjuht Sverre Puustusmaa räägib Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kõigest lähemalt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.