Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaardimaksetasud peavad vähenema
Probleemiks ei ole kaardimaksete poliitika kujundamisel mitte see, kas kaardimakse teenustasu maksjaks on kaupmees või klient, nagu kirjutas Enrique Calvet (20.12.12), vaid teenustasude suurus tervikuna, vastavus tegelikele kuludele ja kuluelementide läbipaistvus, leiab Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Marika Merilai.
Euroopa Komisjonis ja europarlamendis on päevakorras kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete küsimused. Nii Eesti Kaupmeeste Liit kui ka Euroopa kaubandusorganisatsioonide ühendus EuroCommerce peavad eri makseviiside arengu küsimusi väga oluliseks.
Eesmärgiks on viia ellu regulatsioonid, et vähendada mitmepoolsete vahendustasude (MIF) ehk pankadevaheliste vahendustasude määrasid juba 2013 keskel. Pankadevahelised vahendustasud moodustavad Euroopas keskmiselt 80% kaartide aktsepteerimise tasudest. Väiksema osa moodustavad töötlemis- ja süsteemitasud, mis on kaardiliigiti erinev.
Kaardimaksete mitmepoolsed vahendustasude läbipaistvus tähendab seda, et vahendustasude kujunemise alused ja reeglid peavad olema kokku lepitud ja ühtsed. Samas on maksete valdkonnas vaja astuda samme, mis aitavad kaasa maksete turu integreerituse ja läbipaistvuse suurendamisele. Samuti peetakse vajalikuks konkurentsi suurendamist, uute makseviiside turuletulekut ning turvalisuse ja kasutajasõbralikkuse tagamist.
Eeldatavasti aitavad edasised regulatsioonid saavutada kaupmeeste kaardimaksete teenustasude määrade alanemist.