• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaardimaksetasud peavad vähenema

    Probleemiks ei ole kaardimaksete poliitika kujundamisel mitte see, kas kaardimakse teenustasu maksjaks on kaupmees või klient, nagu kirjutas Enrique Calvet (20.12.12), vaid teenustasude suurus tervikuna, vastavus tegelikele kuludele ja kuluelementide läbipaistvus, leiab Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Marika Merilai.

    Euroopa Komisjonis ja europarlamendis on päevakorras kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete küsimused. Nii Eesti Kaupmeeste Liit kui ka Euroopa kaubandusorganisatsioonide ühendus EuroCommerce peavad eri makseviiside arengu küsimusi väga oluliseks.
    Eesmärgiks on viia ellu regulatsioonid, et vähendada mitmepoolsete vahendustasude (MIF) ehk pankadevaheliste vahendustasude määrasid juba 2013 keskel. Pankadevahelised vahendustasud moodustavad Euroopas keskmiselt 80% kaartide aktsepteerimise tasudest. Väiksema osa moodustavad töötlemis- ja süsteemitasud, mis on kaardiliigiti erinev.
    Kaardimaksete mitmepoolsed vahendustasude läbipaistvus tähendab seda, et vahendustasude kujunemise alused ja reeglid peavad olema kokku lepitud ja ühtsed. Samas on maksete valdkonnas vaja astuda samme, mis aitavad kaasa maksete turu integreerituse ja läbipaistvuse suurendamisele. Samuti peetakse vajalikuks konkurentsi suurendamist, uute makseviiside turuletulekut ning turvalisuse ja kasutajasõbralikkuse tagamist.
    Eeldatavasti aitavad edasised regulatsioonid saavutada kaupmeeste kaardimaksete teenustasude määrade alanemist.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.