Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestlased võiksid õppida Põhjala riikidelt
Tuleb õppida Põhjala riikidest, kuidas kriisiaegu edukalt üle elada, soovitab äri- ja juhtimiskonsultant Rein Leipalu.
Põhjala riigid olid kuni 1970. aastateni maailma kõige kiiremini arenevad riigid. 1980. aastatel kasvasid aga valitsuskulud väga kiiresti ning tervise- ja sotsiaalvaldkonnas kulutati rohkem, kui oleks endale lubada võinud.
Kui selgus, et vana sotsialistlik tee enam edasi ei vii, siis kalduti paremale ja liberaalsema turumajanduse poole. Selle tulemusena on Põhjala riigid kõrgetel kohtadel paljudes edetabelites.
Eesti on juba algusest peale võtnud õige suuna ja alati üritanud lähtuda liberaalse turumajanduse printsiipidest. Kriisiaegadel suudeti kulusid kõvasti kärpida ja tänu sellele suudeti ka pärast kriisi kiiresti kasvu poole pöörduda.
Eestil tuleks kindlasti seada selged pikaajalised sihid. Kui selged sihid on seatud, siis on võimalik prioriteedid seada ja vastavalt nendele riigi investeeringuid suunata. Kulude kokkuhoid on oluline, aga parema elukvaliteedi poole püüdes on kasvu vaja. Selged riiklikud prioriteedid ja investeeringud julgustavad erasektorit oma investeeringuid suurendama. Õiged investeeringud õigesti valitud valdkondades tagavad majanduskasvu.
Prioriteetide seadmisel tuleb kindlasti vaadata, mis vahenditega on Põhjala riigid edetabelite kõrged kohad saavutanud. Põhjala riigid on ajaloo jooksul üle elanud mitu tõusu ja mõõna ning mõõnadest õppust võtnud, mis ongi taganud toimetuleku kriisiaegadel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.