Taaselustame meremajanduse

Vaeslapse ossa on jäänud majandusharu, mis on läbi aegade taganud töökohad: meremajandus tugeva kaubalaevastikuga. Meil oli 20. sajandil suur laevastik, vedasime kaupu kogu maailmas, oli kalalaevastik ja -tööstus, kus töötasid kümned tuhanded. Meil oli merehariduslik ja -tööstuslik oskusteave, mida eksportisime arengumaadesse. See võiks ka nüüd nii olla, leiab meremees Mairold Vaik.

Mairold Vaik

Neli aastat tagasi algas Eesti sadamatel koostöö Hiina konteineriterminalidega, kohe pidid saabuma tohutud transiitveod, kasvama töökohtade arv. Laiendasime küll sadamaid, muutsime mugavamaks raudteekauba piiriületuse, aga vee piiril lõpevad kõik teed. Juba toona andsid Hiina majandustegelased mõista, et kui siin puudub laevastik, millega kaupu maailma viia, siis unustatagu me suured kaubavood Eesti kaudu. Siiani veavad võõraste riikide kaubalaevad maailma meie toodetud ja ka riiki läbivat transiitkaupa. Sadamakail lehvitame ikka veel talupoeglikult naaberriikide laevaomanike poole: tegelege meie kaubaga! Andes nii ära tulu ja töökohad.

Oma laevastik tagaks lisaks töökohtade kasvule ka nende reservi. Kui inimesed jäävad headel aegadel paikseks ja töötavad kodu lähedal, vabanevad laevadel töökohad ja kutsutakse tööjõudu välisriikidest. Majanduskasvu ajal kasutataks võõrtöölisi ilma, et meie sotsiaalsüsteem ja rahvuslik keskkond oleks koormatud. Nii ei satuks me ka immigratsioonipoliitika surve alla nõudmisega, et on vaja rohkem võõrtöölisi elukohtade tagamisega.

Välistööjõudu kasutades kosutaksime riigieelarvet, peretoetuste süsteeme ja pensionisambaidki. Kui on masu, saadetaks lühiajaliste lepingute alusel töötavad võõrtöölised laevadelt koju, vabastades töökohti. Rasketel aegadel laevadele naastes ei lahkuks meie inimene kogu perekonnaga koduriigist.

Tööjõu tõhusaks rakendamiseks tuleks luua ka riigi- ja kommertslaevastiku IT-põhine ühine tööbörs. Kui mõni laev hooajaliste tööde tõttu peaks vähem tööjõudu vajama, siis ei läheks kvalifitseeritud tööjõud kaduma. Hea näide on jäämurdja personalikasutus – jää puudumisel hoitakse laeval miinimumkoosseisu, täiskoormusel suurendatakse personali ja suvistel perioodidel siirdub laev rahvusvahelistesse vetesse tulusid teenima. Jäämurdjate tööjõud saaks hooajaväliselt rakendust kommertslaevastikus ja samas saaks laeval kasutada erasektori spetsiifilist tööjõudu suviste eritööde jaoks.

Globaalsele laevastikuturule naasmine on kulukas, kuid on edulugusid. Riigi toel on osaliselt taastunud laevastik Leedus ja Lätis. Kuid meil siin tuleks leida oma tee, kuidas tänapäevaseid lahendusi ja tehnoloogiaid rakendades meie inimesed tahaksid hea meelega merel töötada, olles vajadusel ühenduses kodustega. Riigi sajandaks sünnipäevaks võiks valmida meremajandusega seotud maailmatasemel infrastruktuur koos 25 000 uue töökohaga merendusega seotud tööstuses, teeninduses ja IT-sektoris.

Kui meil on oma lennukompanii, riigisadamad ja riigiraudtee, peaks kaubalaevastiku omamine samuti olema oluline. Oma laevastikul on ka riigi julgeoleku plaanis oluline osa. Kui näiteks peaks puhkema massiränded ja sõjad puhta vee ja toidu pärast, ei ole meil võtta ühtki laeva, millega oma rahvast, sõjaväge ja liitlasi varustada.

Taaselustame meremajanduse

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised