Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Levira müüakse pigem riigieelarve lappimiseks

    Eesti riik valmistub 51-protsendise osaluse müügiks põhjendusel, et Levira spetsiifika on muutunud ja telepilti edastavast firmast on saanud telekommunikatsiooni-ettevõte, mille haldamine polevat riigi asi, kirjutab ACE Logistics Groupi nõukogu esimees Karli Lambot.

    Majandusministeeriumi teatel on ka Prantsuse päritolu Levira vähemusosanik TDF Group näidanud üles huvi oma osa võimaliku müügi suhtes ja teinud hiljuti selles suunas riigi poole samme.
    Ministeeriumist siiani tulnud vähese info põhjal võib jääda mulje, et Levira müümissoovi põhjuseks on firma tegevuse eripärad ning välismaise osaniku haakuvad huvid. Kui selle napi teabe põhjal proovida analüüsida Levira müügi põhjendatust, siis on pikematagi selge, et esimene kaalutluspunkt ei peaks olema ettevõtte tegevuse eripära või vähemusosaniku müügisoov.
    Majandusministeerium, kelle haldusalasse Levira kuulub, peaks kõigepealt hoopis selgitama avalikkusele seda, missugune on Levira turupositsioon erinevate teenuste osutamisel. Kas Leviral on teatud teenuste osas turgu valitsev või monopoolne seisund või mitte? Kui turgu valitsevat seisundit ei ole, siis kes on alternatiivsed teenusepakkujad ja kas vaba konkurentsi säilimisele kujutab müük mingisugust ohtu või mitte? Kuid kui Leviral on teatud teenuste osutamise osas domineeriv või monopoolne seisund, siis kuidas riik tagab, et uus eraomanik ei hakka seda seisundit kuritarvitama. Kas konkurentsiregulatsioonidest piisab, et kohalike telejaamade pilt jõuab kanaleid ja vaatajaid diskrimineerimata levisse?
    Pärast Tallinna Vee erastamist puudub paljudel inimestel usk riigi võimekusse monopolide ohjamisel. Riigiettevõtete müükide kavandamisel peaks siiski olema esikohal pikaajaline avalik huvi monopolide kontrollimisel. Hoopis sümpaatsem oleks olnud, kui ministeerium oleks Levira müügist rääkides esitanud avalikkusele järgmise kaalutluse: Majanduses peab valitsema aus konkurents. Rakendame kõiki meie käsutuses olevaid riiklikke meetmeid, et vältida domineerivate või monopoolsete ettevõtete tekkimist ja tegevust. Kui monopoolse ettevõtte tekkimist ei ole võimalik vältida, siis peab see olema avalikule kontrollile allutatud ning tema majandustegevus läbipaistev. Monopoolsed taristuettevõtted ei kuulu erastamisele ja nad ei saa olla börsifirmad.
    Kas Levira müük vastab nendele tingimustele? Pigem võib oletada, et valitsuskoalitsioon peab silmas hoopis lühiajalisemaid eesmärke riigieelarve aukude lappimiseks, mis on tekkinud näiteks Estonian Airi ebaõnnestunud majandamisest.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.