- OMX Baltic−0,13%295,02
- OMX Riga0,43%910,56
- OMX Tallinn−0,15%2 033,02
- OMX Vilnius0,13%1 202,86
- S&P 500−0,37%6 339,39
- DOW 30−0,74%44 130,98
- Nasdaq −0,03%21 122,45
- FTSE 100−0,05%9 132,81
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
- OMX Baltic−0,13%295,02
- OMX Riga0,43%910,56
- OMX Tallinn−0,15%2 033,02
- OMX Vilnius0,13%1 202,86
- S&P 500−0,37%6 339,39
- DOW 30−0,74%44 130,98
- Nasdaq −0,03%21 122,45
- FTSE 100−0,05%9 132,81
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas saada kaugküte odavamaks?
Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus, mida tuntakse kui monopolide ohjeldamise seadust, ei ole oma eesmärke täitnud ning oodatud hinnalanguse asemel on tabanud kõiki kommunaalteenuste sektoreid hinnatõus. Pea kõigis piirkondades on ebamõistlike regulatsioonide tulemusena kaugküte kallinenud, kirjutab kolumnis Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimees Andres Veske.
Hinnatõusul on rida objektiivseid põhjuseid nagu kütuste ja elukalliduse üldine tõus. Samas on seal hulga põhjuseid, mis on tingitud riigi olematust visioonist soojusmajanduse arendamisel. Soojusmajanduse reguleerimisel on läinud põhiaur monopolide ohjeldamisele, mistõttu on kaugküttepiirkondades tehtud ebamõistlikke kulutusi.
Eestis on kasutuses ca 230 kaugküttepiirkonda, mille teenust tarbib ligi 70% elanikkonnast. Mõned piirkonnad kannatavad amortiseerunud katlamajade, suurte soojuskadude ja/või kahaneva tarbijaskonna tõttu ning ei ole jätkusuutlikud. Selliste piirkondade elushoidmine pole mõistlik ja kui neis hakkavad küttehinnad tarbijal üle jõu käima, tuleks kaaluda lokaalküttele üleminekut.
Loomulikult pole küttepiirkonna kaotamine lihtne, sest tarbija toasoe peab olema garanteeritud. Samas peab riik investoritele, kelleks võib olla nii erainvestor, riik kui kohalik omavalitsus, välja pakkuma toimiva lahenduse investeeringute kompenseerimiseks. Siinjuures võib probleemiks osutuda parima valikuvõimaluse puudumine, sest alternatiivküttele üleminek ei pruugi efekti anda.
Kehtiv regulatsioon nõuab kõikidelt soojusettevõtjatelt piirhinna kooskõlastamist konkurentsiametiga. See nõue on aga põhjendamatu, sest paneb liigse koormuse nii ettevõtja kui konkurentsiameti õlule, mille mõju tunnetavad eelkõige väikeste võrgupiirkondade tarbijad. Esiteks kohustab amet iga sendi kalkuleerimist, mis nõuab nii ettevõtjalt kui riigilt märkimisväärset täiendavat inimressurssi. Keeruline ja aeganõudev on hinna kooskõlastamise metoodika, mistõttu kannab ettevõtja üleliigseid kulutusi.
Mõistlik oleks tagasi pöörduda varem kehtinud süsteemi juurde, kus konkurentsiametiga pidid hindu kooskõlastama vaid suured ettevõtted, väiksema müügimahu korral piisas ettevõtjal vaid kohaliku omavalitsusega hinna kooskõlastamisest. Eraldi küsimus on omavalitsuste võimekus ja tahe tegeleda kaugküttehindadega. Lahenduseks võiks olla soojusettevõtte hinna läbirääkimine otse tarbijaga ja selle fikseerimine soojusenergia ostu-müügi lepingus. Samuti nõuaks väiksemat administratiivset võimekust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kunagine ettepanek, et piirhindu ei peaks kooskõlastama soojusettevõtted, kelle piirhind jääb alla Eesti kaalutud keskmise hinna (praegu 57 eurot/MWh) ja need, kes müüvad soojust alla kinnitatud piirhinna.
Statistika näitab selgelt, et madalamad kaugküttehinnad on piirkondades, kus kasutatakse kohalikke kütuseid. Kehtiv seadusandlus ja konkurentsiameti metoodika ei stimuleeri aga kohalikke kütuste kasutamist, sest soojusettevõtte põhjendatud tulukuse määr ei arvesta kasutatava kütusega. Ettevõtte seisukohalt ei ole vahet, kas kasutada odavamat puiduhaket või kallist maagaasi. Kaugküttehinnas vahendatakse kütuse hind tarbijani üks ühele ehk tarbija maksab kõik kinni.
Kehtivas elektrituruseaduses on antud selge eelis kohalikke kütuste kasutamisele – taastuvatele energiaallikatele. Sellest tuleks lähtuda ka kaugkütteseaduses muudatuste tegemisel, kohaldades kohalikke kütuseid kasutatavale soojusettevõttele tulukuse määraks fikseeritud suurusena 10%. Ettevõtjale oleks see selge ja läbipaistev stiimul, sest on mõistetamatu, millist seost omab Kohtla-Järvel või Pärnus tegutsev soojusettevõte Saksamaa võlakirjadega, mis mõjutavad ettevõtte põhjendatud tulukuse määra.
Kuidas saaks paremini stimuleerida kohalikke kütuseid kasutavaid ettevõtteid ning vältida kaugkütte hinna tõusmist, sellest loe edasi esmaspäevasest Äripäeva paberlehest.
Enimloetud
Viimased uudised
Tanilase sõnul küpseb suurim mull peale dot.comi buumi
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele