• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu tegi ajalugu, kuid jäi üksi

    Eelmisel nädalal tegi riigikogu ajalugu: esimest korda Eestis kasutati 2009. aastal jõustunud Lissaboni lepingust tulenevat liikmesriigi parlamendi õigust teostada Euroopa Komisjoni ettepaneku asjus subsidiaarsus- ehk lähimuspõhimõtte kontrolli, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikanõunik Martti Lutsar.

    Selle eesmärk on tuvastada, kas otsused on ikka vastu võetud madalaimal võimalikul poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikule ehk: et Euroopa Liidu tasemel ei toimuks ülereguleerimist seal, kus õigusakti võiks välja anda riiklikul või isegi kohalikul tasandil.
    Riigikogu otsustas teostada lähimuspõhimõtte kontrolli direktiivi asjus, mis käsitleb mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamist suurte äriühingute poolt ja millest Äripäev hiljuti Harju Elektri näitel kirjutas. Euroopa Komisjon ütles sel korral  oma direktiivi ettepanekuga, et Euroopa suurettevõtted peaksid tulevikus hakkama aastaaruannetes kajastama lisaks praegu nõutud finantsteabele  ka mõnda n-ö pehmet teemat, nt töötajate haridus või naiste ja meeste osakaal ettevõttes. Täiendava liikmesriikide  koostöö ning paremini toimiva siseturu nimel on komisjoni arvates selline küsimus mõistlik reguleerida Euroopa tasandil. Riigikogu leidis, et tegemist on suurettevõtteid liialt koormava kohustusega, mis pealegi võiks jääda üksnes liikmesriigi enda, mitte ELi otsustada. Sarnase kontrolli viisid vaatluse all oleva suurettevõtete raporteerimist puudutavate ettepanekute asjus läbi veel üheksa riigi parlamendid, kuid Eesti riigikogu oli ainus, kes leidis, et lähimuspõhimõtet on rikutud. Selleks, et lähimuskontroll toimiks, on vaja vähemalt kolmandiku ehk üheksa rahvusparlamendi üksmeelt.
    Möödunud aastal esitasid rahvusparlamendid lähimuspõhimõtte kontrolli tulemusena põhjendatud arvamuse kokku  komisjoni 21 ettepaneku osas. Ühel korral võttis komisjon oma ettepaneku seetõttu tagasi. Selline arvamuste lahknevus näitab, et Euroopa Komisjon oskab arvestada lähimuspõhimõttega ning tasakaalustab üsna hästi erinevate riikide arusaamu.
    Rahvusparlamentide õigusi ja rolli on ELi õigusloomes alates 90. aastatest suurendatud. Euroopa Komisjoni ehk Brüsseli õigus ja kohus on esitada seadusandlikke ettepanekuid. Tallinnas, Stockholmis, Londonis jt pealinnades asuvatel parlamentidel on õigus esitada põhjendatud arvamus, kui ettepanekud rikuvad nende arvates lähimuspõhimõtet. See ei ole mitte ainult ELi legitiimsuse aspektist oluline protsess, vaid tugevdab osalusdemokraatiat, kui eelnõude üle ei pea sisulist arutelu mitte ainult üksikud valitsusametnikud, vaid ka rahvasaadikud, meedia ja mõnikord isegi Tiiu ja Juhan külapoe ees. 
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.