Riigikogu tegi ajalugu, kuid jäi üksi

Selle eesmärk on tuvastada, kas otsused on ikka vastu võetud madalaimal võimalikul poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikule ehk: et Euroopa Liidu tasemel ei toimuks ülereguleerimist seal, kus õigusakti võiks välja anda riiklikul või isegi kohalikul tasandil.

Riigikogu otsustas teostada lähimuspõhimõtte kontrolli direktiivi asjus, mis käsitleb mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamist suurte äriühingute poolt ja millest Äripäev hiljuti Harju Elektri näitel kirjutas. Euroopa Komisjon ütles sel korral  oma direktiivi ettepanekuga, et Euroopa suurettevõtted peaksid tulevikus hakkama aastaaruannetes kajastama lisaks praegu nõutud finantsteabele  ka mõnda n-ö pehmet teemat, nt töötajate haridus või naiste ja meeste osakaal ettevõttes. Täiendava liikmesriikide  koostöö ning paremini toimiva siseturu nimel on komisjoni arvates selline küsimus mõistlik reguleerida Euroopa tasandil. Riigikogu leidis, et tegemist on suurettevõtteid liialt koormava kohustusega, mis pealegi võiks jääda üksnes liikmesriigi enda, mitte ELi otsustada. Sarnase kontrolli viisid vaatluse all oleva suurettevõtete raporteerimist puudutavate ettepanekute asjus läbi veel üheksa riigi parlamendid, kuid Eesti riigikogu oli ainus, kes leidis, et lähimuspõhimõtet on rikutud. Selleks, et lähimuskontroll toimiks, on vaja vähemalt kolmandiku ehk üheksa rahvusparlamendi üksmeelt.

Möödunud aastal esitasid rahvusparlamendid lähimuspõhimõtte kontrolli tulemusena põhjendatud arvamuse kokku  komisjoni 21 ettepaneku osas. Ühel korral võttis komisjon oma ettepaneku seetõttu tagasi. Selline arvamuste lahknevus näitab, et Euroopa Komisjon oskab arvestada lähimuspõhimõttega ning tasakaalustab üsna hästi erinevate riikide arusaamu.

Rahvusparlamentide õigusi ja rolli on ELi õigusloomes alates 90. aastatest suurendatud. Euroopa Komisjoni ehk Brüsseli õigus ja kohus on esitada seadusandlikke ettepanekuid. Tallinnas, Stockholmis, Londonis jt pealinnades asuvatel parlamentidel on õigus esitada põhjendatud arvamus, kui ettepanekud rikuvad nende arvates lähimuspõhimõtet. See ei ole mitte ainult ELi legitiimsuse aspektist oluline protsess, vaid tugevdab osalusdemokraatiat, kui eelnõude üle ei pea sisulist arutelu mitte ainult üksikud valitsusametnikud, vaid ka rahvasaadikud, meedia ja mõnikord isegi Tiiu ja Juhan külapoe ees.