• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maaelu ei saa arendada toidulaua arvelt

    Uue maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) koostamisel on tekkinud terav vastuolu põllumajandussaaduste ja toiduainete tootmisele orienteeritud ettevõtteid ühendavate organisatsioonide ning keskkonnakaitse-, väikeettevõtlus- ja maaeluorganisatsioonide vahel, selgitab oma arvamusloos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

    Maaelu arengu mittepõllumajanduslikud küsimused on suurest eelarvest (EL struktuurifondid) elegantselt välja lükatud ning purelejatele on viimase õlekõrrena hambusse visatud kont põllumajandusfondi vahendite näol.
    ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) meetmed jagunevad laias laastus kaheks: esimese samba otsetoetused ja turukorralduse meetmed ning teise samba maaelutoetused. Eestil on uuel perioodil (2014-2020) võimalik kasutada ca üks miljard eurot otsetoetusi ja koos riigipoolse kaasfinantseerimisega ca 936 miljonit eurot maaelutoetusi.
    Otsetoetused kujutavad endast sissetulekutoetusi, mis aitavad konkurentsis püsida ELi tootjatel, kes peavad täitma maailma kõige rangemaid keskkonna- ja tootmisstandardeid. Ainuüksi tänu rohestamise meetmetele muutuvad nõuded uuel perioodil veelgi rangemaks ja bürokraatlikumaks.
    Maaelutoetuste eesmärgiks on aidata kaasa põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõime tõstmisele ning põllumajandussektori struktuursetele muutustele. Samuti on vajalikud vahendid keskkonnakoormuse vähendamiseks ja tarbijate poolt nõutud (?) mahe-, loodussõbraliku ja ekstensiivse põllumajanduse arendamiseks. Maaettevõtluse toetamist peaks vaatama eelkõige kontekstis, mis on seotud põllumajandussektoris vabanevatele töötajatele alternatiivse hõive tagamisega.
    Üsna laialt on paraku levinud arusaam, et maaelutoetused peaksid tagama kogu maaelu tasakaalustatud arengu.
    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus kirjutab, et uue maaelu arengukava puhul võib kohata silmakirjalikku lähenemist, kus lai hulk huvigruppe noolib raha põllumajanduspoliitika eelarvest. Loe tema pikemat arvamuslugu tänase Äripäeva paberlehest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaja Kallas ja Jüri Ratas pole turteltuvid. Ja seda pole vajagi
Mänguplaan peab olema, olgu või halb, ütlevad maletajad. Valitsuse plaan järsult tõusnud energiahindade leevendamise küsimuses on kaugel täiuslikkusest, küllap kohati lausa probleemne. Ent Äripäev tunnustab juhtkirjas valitsuserakondi kokkuleppele jõudmise eest.
Mänguplaan peab olema, olgu või halb, ütlevad maletajad. Valitsuse plaan järsult tõusnud energiahindade leevendamise küsimuses on kaugel täiuslikkusest, küllap kohati lausa probleemne. Ent Äripäev tunnustab juhtkirjas valitsuserakondi kokkuleppele jõudmise eest.
PRFoods võtab Rootsi kalakasvatuse käivitamiseks laenu
PRFoods võtab Rootsis miljon eurot laenu kalakasvatuse käivitamiseks, selgub börsiteatest.
PRFoods võtab Rootsis miljon eurot laenu kalakasvatuse käivitamiseks, selgub börsiteatest.
USA süüdistab Valgevene ametnikke piraatluses seoses Ryanairi lennuki intsidendiga
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.
Valitsus jõudis energiameetmetes kokkuleppele
Koalitsioonipartnerid Keskerakond ja Reformierakond jõudsid kokkuleppele energia hinnatõusu leevendamise täiendavates meetmetes, millega kehtestatakse kodutarbijatele elektri- ja gaasi hinnalagi ning viiakse äritarbijate elektri võrgutasu nulli.
Koalitsioonipartnerid Keskerakond ja Reformierakond jõudsid kokkuleppele energia hinnatõusu leevendamise täiendavates meetmetes, millega kehtestatakse kodutarbijatele elektri- ja gaasi hinnalagi ning viiakse äritarbijate elektri võrgutasu nulli.