• OMX Baltic0,44%301,66
  • OMX Riga0,19%895,1
  • OMX Tallinn0,2%2 066,57
  • OMX Vilnius0,04%1 194,92
  • S&P 5000,8%6 141,02
  • DOW 300,94%43 386,84
  • Nasdaq 0,97%20 167,91
  • FTSE 1000,19%8 735,6
  • Nikkei 2251,52%40 185,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,1
  • OMX Baltic0,44%301,66
  • OMX Riga0,19%895,1
  • OMX Tallinn0,2%2 066,57
  • OMX Vilnius0,04%1 194,92
  • S&P 5000,8%6 141,02
  • DOW 300,94%43 386,84
  • Nasdaq 0,97%20 167,91
  • FTSE 1000,19%8 735,6
  • Nikkei 2251,52%40 185,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,1
  • 12.08.13, 08:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maaelu ei saa arendada toidulaua arvelt

Uue maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) koostamisel on tekkinud terav vastuolu põllumajandussaaduste ja toiduainete tootmisele orienteeritud ettevõtteid ühendavate organisatsioonide ning keskkonnakaitse-, väikeettevõtlus- ja maaeluorganisatsioonide vahel, selgitab oma arvamusloos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Maaelu arengu mittepõllumajanduslikud küsimused on suurest eelarvest (EL struktuurifondid) elegantselt välja lükatud ning purelejatele on viimase õlekõrrena hambusse visatud kont põllumajandusfondi vahendite näol.
ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) meetmed jagunevad laias laastus kaheks: esimese samba otsetoetused ja turukorralduse meetmed ning teise samba maaelutoetused. Eestil on uuel perioodil (2014-2020) võimalik kasutada ca üks miljard eurot otsetoetusi ja koos riigipoolse kaasfinantseerimisega ca 936 miljonit eurot maaelutoetusi.
Otsetoetused kujutavad endast sissetulekutoetusi, mis aitavad konkurentsis püsida ELi tootjatel, kes peavad täitma maailma kõige rangemaid keskkonna- ja tootmisstandardeid. Ainuüksi tänu rohestamise meetmetele muutuvad nõuded uuel perioodil veelgi rangemaks ja bürokraatlikumaks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maaelutoetuste eesmärgiks on aidata kaasa põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõime tõstmisele ning põllumajandussektori struktuursetele muutustele. Samuti on vajalikud vahendid keskkonnakoormuse vähendamiseks ja tarbijate poolt nõutud (?) mahe-, loodussõbraliku ja ekstensiivse põllumajanduse arendamiseks. Maaettevõtluse toetamist peaks vaatama eelkõige kontekstis, mis on seotud põllumajandussektoris vabanevatele töötajatele alternatiivse hõive tagamisega.
Üsna laialt on paraku levinud arusaam, et maaelutoetused peaksid tagama kogu maaelu tasakaalustatud arengu.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus kirjutab, et uue maaelu arengukava puhul võib kohata silmakirjalikku lähenemist, kus lai hulk huvigruppe noolib raha põllumajanduspoliitika eelarvest. Loe tema pikemat arvamuslugu tänase Äripäeva paberlehest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 21 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele