Salu: Proua esimees! Kvoodita.

Edukas juhtimine on meeskonnatöö. Edukas meeskond/juhtkond koosneb headest, ideaalsel juhul parimatest oma ala asjatundjatest ning – mis kõige tähtsam – nende inimeste omavahelisest kooskõlast ja koostöövõimest.

Kaasaegne emantsipeerunud naine ei ole juba ammu ainult koduhoidja-pereema. Lisaks sellele on tänapäeva naine oma andeid ja võimeid ka väljaspool kodu rakendav, ennast teostav isiksus. Ning seda kahjuks üha sagedamini hoopis ilma ema rollita.

Tõepoolest tuleb ette olukordi, kus naistel on (valitseva „meestemaailma“ tõttu?!) keerukas juhiametisse pääseda. Harjumused ja eelarvamused on visad kaduma. Minulgi on kogemus, kus esmalt palgati juhiks n-ö madalamate punktidega meesterahvas.

Ettevõtluse puhul on asi siiski väga pragmaatiline. Ettevõtte eesmärk on jätkusuutlikkus ja kasumi teenimine ning eesmärgikindel omanik palkab ainult selliseid juhte ja spetsialiste, kes seda eesmärki täidavad, olgu nood siis mehed või naised.

Ettevõtluses ja ettevõtete edukuse tagamiseks on mingit kvooti naistele päris raske ette kujutada. Kvoot ei väldi kuidagi olukordi, kus kehvemat meest eelistatakse paremale naisele. Pigem võib kvoodi-naisest saada outsider.

Hoopis teine asi on aga avaliku sektori juhtorganitega, näiteks linnade ja valdade valitsuste ja volikogude, halduskogude, aga ka haridusasutuste hoolekogudega jmt. Avaliku sektori ainus kasum on ühiskonna heaolu. Sealsetes organisatsioonides peavad juhid esindama erinevate sihtrühmade huve ja vajadusi ning tasakaalustama neid nii, et ühiskonna heaolu püsiks ja kasvaks. Siin ei saa juhid olla ainult või peamiselt mehed või naised või vanad või noored.

Ideaaljuhul peavad avaliku sektori juhtkonnad olema tasakaalustatud ning vajaduse korral võib tasakaalustatuse saavutamiseks parema puudumisel olla õigustatud koguni erinevate kvootide kasutamine. Aga ennekõike on määravaks ikka asjatundlikkus!