Elukohta makstav tulumaks toetab Eesti arengut
Eestis saab juba praegugi inimene oma tulumaksu suunata. Igaüks võib elada seal, kus ta soovib, ning enese elukohana registreerida omavalitsuse, millise ta paremaks peab. Mida rohkem on aga inimeste deklareeritud elukohad tegeliku olukorraga vastavuses, seda parem Eesti arengule, kirjutab Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor, Tallinna linnavolikogu liige Andres Kollist (Keskerakond).
Vaevalt sooviks pankur Erkki Raasuke, kes alles üsna hiljuti veel riigiametnikuna mõjukaid otsuseid kujundas, ka ise seada asju sedaviisi, et igaüks võib vabalt valida, millise paiga ta registreerib oma elukohaks, millise maksude maksmise kohaks, kus ta tarbib kohaliku omavalitsuse poolt pakutavaid hüvesid ning kus käib valimas. (LHV Groupi juhatuse liige Erkki Raasuke pakkus, et iga inimene võiks saada valida, kuhu tema tulumaks laekub, et nii anda oma panus piirkonna arengusse - Toim.) Ega ometi nii: maksud Saaremaale, hüved Tallinnalt, vallavolikogu valin Värskas, ise kandideerin aga Narva volikogusse ja elan hoopis Paides.
See teema puudutab ju Eesti elukorralduse sisulisi küsimusi. Normaalne oleks siiski eeldada, et inimene kajastab riigi ja kohaliku omavalitsusega suheldes oma sidet nendega ausalt ja adekvaatselt. Imelik mõelda, et tegeliku olukorra kajastamist inimese ja riigi suhtluses võiks sõltuvussesse panna valimistulemustest, kliima soojenemisest või Kaia Kanepi tulemustest Wimbledoni turniiril.
Kohaliku omavalitsuse poolt oma elanikule pakutu pole mitte ainult sensitiivsetena tunduvad täiendavad sünni-, koolimineku- ja lapsehoiutoetused, pensionäride pensionilisa, apteegitoetus. Isegi mitte tasuta ühistransport. Kohalik omavalitsus hoolitseb teedevõrgu, koolide, raamatukogude, nõrgemate ravi ja hoolduse, heakorra, kogu omavalitsuse funktsioneerimise eest.
On elementaarne, et oma linna või valla eest hoolitsevad need inimesed, kes seal elavad ning kogu seda infrastruktuuri nii ise tarbivad kui oma kodupaiga külalistele pakuvad. Elukorralduse paremaks edendamiseks on seejuures tarvilikud tõestele andmetele toetuvad juhtimisotsused.
Praegu on aga Eesti jaoks tulumaksu suunamisest hoopis olulisem küsimus tasakaal riigi ja kohaliku omavalitsuse rahastamise vahel. Valitseb püüdlus vähendada kohalike omavalitsuste tulubaasi, samal ajal nendele kohustusi lisades. Regionaalpoliitiliselt, inimeste omaalgatust ja kohaliku elu edendamise võimalusi laostavalt on just sellise poliitika jätkamine ohuks tasakaalustatud arengule.