EVEA: ettevõtjasõbralikkust seadusloomes

EVEA korraldusel 5. detsembril Rakveres toimunud ettevõtlusfoorumil tehti konkreetseid ettepanekuid, mis oluliselt parandaks Eesti ettevõtluskeskkonda.

- Kuigi seadus formaalselt justkui kaitseb ettevõtja ärisaladust, siis praktikas see kahjuks nii ei ole. Majanduskuritegude uurimine kestab aastaid ja on suur kogu uurimise sumbumisele, sest lihtsalt ei ole piisavalt inimressurssi ning uurijad ja kohtunikud tihtipeale ei ole piisavalt pädevad majanduskuriteo sisu hindamisel.

- Oluline on saavutada ettevõtlussõbralik hoiak seadusloomes. Iga uue seaduse või maksu kehtestamisel või ka oleva muutmisel hinnata - kas see toetab või pidurdab ettevõtluskeskkonda. Kõik seadused/muudatused, mis ettevõtluskeskkonda halvendavad, tuleks tagasi lükata.

- Ettevõtlus kätkeb alati riskide võtmist. Tänaseks on seadusandlikult loodud olukord, et ettevõtja  kes võtab riskid, loob uusi töökohti, on samas ise jäänud seaduse ees samahästi kui lindpriiks. Ebaõnnestumise korral ei ole tal absoluutselt mingeid garantiisid. Samal ajal kui ettevõtja soovib ettevõtte arendamiseks pangast laenu saada, siis peaaegu ainus võimalus on laenu käendamine eraisikuna. Teisisõnu: ettevõtja on seatud olukorda, kus ta peab riskima kogu oma varaga, saamata vastu vähimatki garantiid. On äärmiselt oluline määrata ettevõtja kui füüsilise olendi staatus. See omakorda laiendaks oluliselt võimalusi ettevõtja kindlustamiseks, näiteks Šveitsi eeskujul „omanikupalga“ maksmise, ettevõtjapensioni vms. kaudu.

- FIE ettevõtlusvormina on pehmelt öeldes reguleerimata. FIE vastutuse piir – kuidas jääb FIE abikaasa varaga. FIE ja eraisiku pankrott. Samas on mõne tegevusala puhul FIE ainus lubatud ettevõtlusvorm.

- Eesti ettevõtlus on lootusetult Tallinna poole kaldu, mis, tundub, siiski ei ole meie ühine soov. Olukorra muutmiseks tuleb leida stiimuleid, mis aitaks ettevõtluse alustamisega maapiirkondades. Üks võimalik meede võiks olla näiteks alustava ettevõtja tööjõumaksudest vabastamine mingiks ajaliseks perioodiks.

- Naisettevõtlus on suures osas kasutamata ressurss, mis vajaks eraldi esiletõstmist, julgustamist, soodustamist.

- Sotsiaalmaksu ülempiiri seadmine. Tööandja ja töötaja jagatud vastutus sotsiaalmaksu maksmisel – paljuräägitud teema, milles kõik on just nagu ühel meelel, aga mingit muutust ei toimu.

- Käibemaks on üks ebakindlamaid makse üldse. Seega selle asemel, et rakendada mingit totaalkontrolli, mille tulemusel vargad lihtsalt otsivad uusi mooduseid petta ja ausad ettevõtjad saavad nautida suuremat halduskoormust ning riski ärisaladuse lekkele (pättide ja ausate suhe on maksuameti andmetel umbes 1:70 000) oleks oluliselt produktiivsem tegeleda sügavuti probleemiga seal, kus see asub, ning analüüsida maksusüsteemi tervikuna eesmärgiga leida võimalusi käibemaksusõltuvust korvata. Võimalusi ju on – Läti, Leedu eeskujul nn käibetulumaksu rakendamine, automaksu kehtestamine (mingist hinnatasemest alates).