• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hein: elagu tarbimine?

    Euroopa Keskpanga võimalikuks peetav otsus intressimäärad negatiivseks teha muudab raha hoidmise pangadeposiitidel mõttetuks. Säästmine on aga investeerimise eeldus, kirjutab investor Raivo Hein.

    Finantshariduse puudulik õpetamine on viinud selleni, et 60% Eesti töötegijaid ei ole võimelised igapäevakulutuste kõrvalt säästma. Suurema osa inimesi elab palgapäevast palgapäevani. Hea veel, et enne kuu lõppu ei ole vajadust kasutusele võtta krediitkaarti, et puuduolevat summat kõrge intressiga laenata, või kui suudetakse vältida kiirlaenu võtmist.
    Selline elu tekitab virelemist, stressi, viha, kurjust. See tekitab kibestunud vanainimesi, kes sobivad populistlikele poliitikutele klassiviha õhutamiseks. Kannatab ka riik, kellel jäävad saamata potentsiaalse tulevase väikeettevõtja maksud.
    Finantsharimatus oleks just nagu geenides. Tänased majandusõpetajad on enamaltjaolt juba üle keskea inimesed, kes ei ole samuti sellist haridust saanud ja kellel puuduvad seetõttu igasugused isiklikud kogemused. Ainuke praktiline õpetus on, et raha peab säästma, et elada järgmise palgapäevani, ja kui soovid minna veel reisile (või teha muid suuremaid kulutusi), siis peaksid veidike juurde koguma. Nii olemegi surnud ringis, kus vaesus tekitab vaesust juurde.
    Säästmine on surnud, elagu tarbimine. 3. juuni Äripäev kirjutas, mis juhtub siis, kui EKP intressimäärad negatiivseks toob ja raha hoidmise pangadeposiitidel kasutuks muudab. Raha peaks siis liikuma kulutamisse, säästmine osutub täiesti mõttetuks. Sama on ka laenusaajatel, kelle intressid on väiksed ja (selle asemel, et säästa), liigub kokkuhoitud raha tarbimisse.
    Selline stsenaarium on täiesti reaalne. Tänase majandusliku mõtlemise juures tundub lahedam oma raha ära kulutada, sest deposiidilt ju enam intressi ei saa ja kuhu mujale sa ikka oma raha paned.
    Eesti inimestel on praegu jooksvatel hoiustel mitu miljardit eurot. Küllap elavdaks see meie majandust päris jõudsalt, kui see kõik tarbimisse suunata. Ometi - mõelgem veidi! Selline tegevus produtseerib säästude puudumist. Selle asemel, et suunata inimesi oma sääste investeerima muudesse instrumentidesse, rõhutavad Euroopa Keskpanga eksperdid, et raha tarbimisse viimine on lahedam.
    Säästmine on investeerimise alus. Säästa võib mitmel eesmärgil. Esiteks, raha võib koguda teatud kindlaks vajaduseks, näiteks auto ostmiseks või puhkusereisiks. Või mustadeks päevadeks töö kaotuse korral, mis lubaks mõne aja elada kuni uue töö leidmiseni. Siiski: mis võiks olla üllam iseenda suhtes kui hoopiski püüelda majandusliku vabaduse poole?
    Säästmine hilisema kulutamise eesmärgiga on surnud tee. Miks me ei võiks ennast kindlustada säästmisega hoopiski vabadusega? On ju lahe luua endale passiivne sissetulek, kus säästud ja krediitkaart töötavad inimese eest nii päeval kui ka öösel, lubades tal endal tegeleda hoopiski meeldivamate asjade või töödega. 40% palgatöötajaid kaalub töökohavahetust, sest neile ei meeldi praegune töö, ent vaid 5% teeb selle plaani lühema aja jooksul teoks. Miks? Sest ülejäänutel ei ole sääste, et töövaheline aeg üle elada. Või ka riigist sõltumatut pensioni tulevikus.
    Nii vaadates looks EKP oodatav intressilangus inimestele säästmisvõimalust.  Pangaintresside, inflatsiooni, kokkuhoiu arvel. Ainuke küsimus jääks – kuhu see siis investeerida. Ja seda eesmärgiga investeerida see raha sinna, kus ta annaks kodanikule võimalikult palju passiivset sissetulekut, mis tähendab rohkem aega iseendale, perele, lastele, hobidele – vabadust!
    Neli võimalust. Kõik inimesed ei saa kunagi jõukaks, majanduslikult vabaks. Ometi on igaühe võimuses ammutada nii palju tarkust kui võimalik. Investeerimisalasest tarkusest sõltub meie igapäevane materiaalne elu.
    Peale pangadeposiitide on ka teisi võimalusi teenida halval ajal normaalset tootlust. Klassikalisi võimalusi on neli. Esiteks,  börs - dividendi- ja  kasvuaktsiad, võlakirjad, tulevikutehingud. Teiseks, rahavooga kinnisvara ostmine, soovitavalt võimendusega. Kolmandaks,  hüpoteeklaenud – isikliku raha väljalaenamine  kinnisvara või mõne teise likviidse vara tagatisel. Ja neljandaks ettevõtlus – hakka ise ettevõtjaks ja loo sellega omale majanduslik vabadus. Kuid kõik loetletud investeerimisviisid nõuavad teadmisi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Eesti Pank: hinnatõusu ohjeldamiseks ei tohiks valitsus kulutusi kasvatada
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.