Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ärikinnisvara imab idaraha

    Idapoolsed välisinvesteeringud elavdavad Eesti majandust tervikuna, lisaks näitab vene raha siia liikumine usaldust meie õigusliku ja majandusliku keskkonna suhtes.

    Imede maa Venemaa hakkab hiljutise teate kohaselt üles ehitama oma internetti ning kaalub samas nii kõrgete kontsade kui ka tossude keelustamist. Mida segasemaks olukord muutub, seda tõenäolisemalt leiab sealsete ettevõtjate raha tee ka Eestisse, näiteks meie ärikinnisvarasse.
    Eestile tulevad idapoolsed välisinvesteeringud kasuks, sest elavdavad meie majandust tervikuna. Lisaks näitab vene raha Eestisse liikumine ka usaldust meie õigusliku ja majandusliku keskkonna suhtes.
    Tänase Äripäeva põhiloos tuuakse välja, et Venemaa ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord on Eesti ärikinnisvara õitsele löönud. Vene investorite põgenemine kodumaalt on jalad alla pannud koguni mitmele Eesti ettevõttele, kes keskenduvad ainuüksi venelaste varade haldamisele. Uute huvilistena on Eesti kinnisvaraärisse sisenenud ka ukrainlased. Kuna samal ajal on märgata Soome investorite vähenemist, on idapoolse kapitali tulek valdkonnale suur kingitus. Tasakaaluks on lääne poolt suurenenud ka rootsi investorite huvi siinse ärikinnisvara vastu.
    Miinuseks on see, et vene kapitali hoogustuv pealetung on kinnisvarahindu mõistagi tõstnud. Kohalikel on seetõttu turul konkureerimine kulukamaks muutunud. Kui aga venelaste huvi endiselt suur püsib, võib oodata ka uute arenduste kerkimist, mis hindu turul taas allapoole peaksid tooma. Samuti ei too need investeeringud kaasa kuigi suurt lisaväärtust, aga osaliselt kindlasti kompenseerivad kas või erinevate keeldude tõttu Eesti majandusel Venemaa turult saamata jäävaid summasid.
    Vene raha ei tasu karta. Antud juhul on tegemist mitte Putini režiimiga seotud rahaga, vaid pigem naaberriigi valitsejate võimalike ukaaside eest pageva rahaga. Samuti on kinnisvarasektorisse investeerimine üsna neutraalne valdkond. Näiteks transiidisektori puhul on idapoolsete investeeringute juures alati kartus, et nende saatus sõltub suuresti Vene võimu otsustest. Viimased aga ei järgi tihtipeale majanduslikku loogikat, vaid tulenevad poliitikast.
    Idakapitali kasv näitab ühtlasi, et Eesti on suutnud sealsetele ettevõtjatele ja investoritele jätta hea mulje. Catella Corporate Finance’i juhi Aavo Koka sõnul on Eestis erinevalt paljudest teistest riikidest palju lihtsam asju ajada. “Äriregistrid on väga korras, internetist saab kiiresti vaadata, millised koormatised kinnisvaral peal on, professionaalsel tasemel saab osta nii juura-, raamatupidamise-, nõustamise- kui ka ehitusekspertiisi teenust,” selgitas Kokk.
    Lisame veel võimaluse suuresti vene keeles asju ajada, mis lihtsustab otsustamist veelgi. Vene investorite huvi üleval hoidmiseks ei tasu meil edaspidi kindlasti peljata ka plaanitava e-residentsuse pakkumist just naaberriigi elanikele.
    Eesti külastajaid rohkem. Kuna Eesti on lähedal ja siia reisimine lihtne, toob investeeringute kasv kindlasti kaasa ka jõukate venelaste sagedasema viibimise siinmail, ja siin oma raha kulutamise ka igapäevaselt, mitte ainult suurteks kinnisvaraostudeks. Seegi elavdab meie majandust ning hüvitab omajagu kardetavat vene n-ö tavaturistide arvu vähenemist, mida sündmused Ukrainas ja selle järelmid võivad kaasa tuua.
    Loomulikult ei mõjuta venelaste otsuseid ainult Eesti kui naaberriik ja siinse asjaajamise lihtsus. Suuresti on tegu ka kanna kinnitamisega Euroopa Liidus tervikuna. Siit edasi on juba lihtsam suunduda ka teistesse liikmesriikidesse. Kui aga praegusi investeeringuid ükskord realiseerima hakatakse, ei juhtu ka midagi hullu. Kinnisvaraärid müükase lihtsalt maha ning turg dikteerib hinna.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.