Ähvardus: Siberi-ülene lennukeeld

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

Euroopa Liidule vastusanktsioonidega üles astuv Venemaa on viidanud muu hulgas Siberi-üleste lendude keelamisele, ehkki tegelikkuses seda tõenäoliselt teha ei soovita, kirjutab lennundusspetsialist ja airPetersoni juht Toomas Peterson.

Toomas Peterson

Venemaa ähvardust keelustada Euroopa lennufirmadele ülelennud Siberist tuleks vaadelda ühe igivana probleemi kontekstis. Juba alates eelmise sajandi 70ndatest aastatest maksavad Siberi ülelende tegevad lennufirmad pretsedenditult enamuse lennuliiklustasusid otse Vene lennukompaniile Aeroflot, mitte lennuliiklust reguleerivatele firmadele, nagu tavaliselt. See summa võib ulatuda kuni 300 miljoni euroni aastas. Täpne suurus ei ole teada, sest konfidentsiaalsusele viidates kumbki pool andmeid ei avalikusta.

Ilmselgelt moonutab sellise sunniraha maksmine Euroopa lennufirmadelt ühele Vene firmale konkurentsi ning raskendab Euroopa firmadel konkureerimist Aasia poolelt lähtuvate lennukompaniidega. Euroopa Liit on juba aastaid väljendanud muret, et need tasud on vastuolus nii ELi konkurentsieeskirjade kui Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) Chicago konventsiooniga.

2011. a detsembri jõuluootuses leppisid Euroopa Komisjon Siim Kallase juhtimisel ja Venemaa valitsus toonase majandusarengu ministri Elvira Nabiullina isikus kokku, et alates 2014. aasta 1. jaanuarist muudetakse kõik need lennuliiklustasud, mida Euroopa Liidu lennufirmad peavad maksma Venemaa territooriumist üle lendamise eest, kulupõhiseks ja läbipaistvateks.

Paraku ei ole Venemaa seda lepingut täitnud ning Aeroflot nõuab ja lennufirmad maksavad raha endiselt edasi. Nüüd, ELi ja Venemaa vastastikuste majandussanktsioonide kehtestamise kontekstis, pressitakse Siberi ülelendude keeluga ähvardades Euroopa Liidult välja mainitud 2011. aasta lepingu praktiline mittetäitmine. Tagantjärele tarkusena tundub, et Venemaa ei võtnud selle lepingu täitmist kunagi eriti tõsiselt.

Euroopa lennufirmadele tähendaks kõnealune keeld lendude pikenemist kuni neli tundi ning sellega kaasnevate kulutuste järsku kasvu. Üks suuremaid – Lufthansa - on juba jõudnud teatada, et nende firma kannataks näiteks kolme kuuga miljardi euro suuruse kahju.

Piirangud, mida võidakse rakendada Lufthansa, British Airwaysi ja Air France´i jt Euroopa lennufirmade suhtes, võivad aga mõjutada ka Aeroflotti, kes saab ülelendude eest lennufirmadelt tasusid. Viimati mainitud majanduslik aspekt võibki olla põhjuseks, miks Venemaa tegelikult üle Siberi lende keelustada ei soovi, vaid kasutab seda üksnes ähvardamiseks, teades väga hästi, kui võimas mõju on Euroopa lennufirmadel Euroopa Komisjonis.

Lennukeelde kui selliseid on aga maailmas ikka kasutatud. Reeglina on riigid keelanud täielikult või teatud kõrgustel lennud oma territooriumi kohal julgeoleku- või sõjalistel kaalutlustel. Nii on see juhtunud Liibüas, Bosnia ja Hertsegoviinas, Iraagis ja mujal. Samuti võivad lennuametid keelustada nende riigis registreeritud lennufirmade lende üle teatud territooriumide.

Ähvardus: Siberi-ülene lennukeeld

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised