• OMX Baltic0,22%317,75
  • OMX Riga0,36%887,38
  • OMX Tallinn0,33%2 120,53
  • OMX Vilnius0,05%1 443,79
  • S&P 500−0,16%7 127,45
  • DOW 30−0,66%48 819,42
  • Nasdaq −0,14%24 629,35
  • FTSE 100−1,16%10 213,11
  • Nikkei 225−1,02%59 917,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%87,39
  • OMX Baltic0,22%317,75
  • OMX Riga0,36%887,38
  • OMX Tallinn0,33%2 120,53
  • OMX Vilnius0,05%1 443,79
  • S&P 500−0,16%7 127,45
  • DOW 30−0,66%48 819,42
  • Nasdaq −0,14%24 629,35
  • FTSE 100−1,16%10 213,11
  • Nikkei 225−1,02%59 917,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%87,39
  • 29.10.14, 20:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Fed pani täna kuus aastat kestnud rahatrükile punkti

Föderaalreservi peahoone
  • Föderaalreservi peahoone
  • Foto: Bloomberg
Föderaalreserv teatas täna, et lõpetab täielikult võlakirjade ostuprogrammi. See tähendab, et kuus aastat kestnud majanduse stimuleerimine vastloodud rahaga on läbi.
Otsus näitab, et majandus on Föderaalreservi ametnike meelest finantskriisist alates kõvasti paranenud. Seda otsust võib võrrelda ka abirataste eemaldamisega lapse jalgrattalt.
Samuti hääletasid Keskpanga komitee 12 liiget, et intressimäärad jäetakse nullprotsendi lähedale. See tähendab, et säästvate inimeste intressitootlus on väike või olematu. Madalad intressimäärad soodustavad aga seevastu tarbimist ning investeeringute suurenemist erasektoris.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Föderaalreserv on andnud mõista, et intressimäärade tõstmiseni jõutakse tõenäoliselt 2015. aastal. Tänases avalduses midagi uut aga ei olnud – keskpank hoidis jõus ütlemise, et intressimäärad jäävad madalaks veel „märkimisväärseks“ ajaks.
Paljud majandusteadlased ja investorid ootavad, et keskpank hakkaks intressimääru tõstma 2015. aasta suvel.
Stimuleerimiprogrammi ehk kvantitatiivse lõdvendamisega (QE) alustas Föderaalreserv 2008. aasta novembris, et „päästa“ riik majanduskriisist ning finantssüsteemi krahhist. Alates sellest on baasraha hulk USAs neljakordistunud.
Vaatamata paljude kartustele selline programm suuremat inflatsiooni kaasa toonud ei ole. Samas usuvad mitmed analüütikud, et hetkel on USAs võitlus kahe majandusjõu deflatsiooni ja inflatsiooni vahel ning stimuleerimine on aidanud vältida just suuremasse deflatsiooni sattumist.
Baasraha hulga suurendamise lõpetamine on aga ohuks aktsiaturule, mille tõus on viimaste aastate jooksul suuresti sõltunud just uue raha juurdevoolust. 

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele