Hiina börs näitas koha kätte

Hiina Shanghai Composite aktsiaindeksi üle 10% tõusule eurodes arvestatuna aitasid novembris kaasa nii Hiina keskpank, kes süstis uut stiimulit riigi finantssüsteemi, kui ka investorite ootus, et keskpank langetab pankadele kehtestatud reservnõudeid. Suurim langeja oli jätkuvalt sõjast räsitud Ukraina, mille börs kukkus ligi neljandiku. Nafta hinna kiire langus tiris endaga kaasa ka dollarites arvestatud Vene aktsiaindeksi RTS.

Helde päev saabus Hiina investoritele 21. novembril, kui Hiina keskpank süstis riigi finantssüsteemi 50 miljardit jüaani (6,6 miljardit eurot). Sel päeval tõusis aktsiaindeks 1,4%. Järgnevatel päevadel ralli ei raugenud, kuna Hiina keskpank langetas üllatuslikult intressimäärasid. Suurenesid ka ootused pankadele kehtestatud reservnõuete vähendamises. Novembri viimased 10 päeva olid Shanghai börsile kuu parimad, kuna indeks tõusis jüaanides arvestatuna üle 20%.

Tugeva tõusu tegi novembris ka Türgi börsiindeks Bist 100. Türgi aktsiaturu aitasid kõrgemale nafta langevad hinnad. Sel aastal on aktsiaindeks tõusnud 25% ja kui tõusutempo jätkub sama hoogsalt, pole kaugel ka 2013. aasta kõigi aegade rekordtase.

27. novembril otsustas OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) naftatootmist mitte vähendada. Paljudele tuli see üllatusena, kuna naftahinnad on ülepakkumise ja vähese nõudluse tõttu languses. OPECi otsusele reageerisid naftahinnad üle 6% kukkumisega ning Brenti hind langes 5 aasta madalaima tasemeni.

OPECi vaatlejate sõnul pole naftahinna languses süüdi vähene nõudlus, vaid see, et 12 riiki ühendaval kartellil on hoopis kurjemad plaanid. Nimelt usutakse, et naftahindade langusega üritatakse mõjutada USA hüdraulilise purustamise (ingl fracking) buumi. Kui naftabarreli hind peaks langema 40 dollarini, tõmbaks see buumile kriipsu peale. USA on tänu oma uudsele tehnoloogiale tootmas ise naftat ega pea seda OPECi riikide käest enam nii palju ostma. Näiteks on USA tõusnud 9 miljoni barreliga päevas Saudi Araabia järel maailmas suuruselt teiseks naftatootjaks.

Suur osakaal Türgi börsil on finantsettevõtetel, mis on teinud tubli tõusu. Tänu Türgi valitsuse võlakirjahindade tõusule on finantsettevõtete bilanss paranenud ja see on avaldunud ka aktsiahindades. Näiteks tõusis Türgi ühe suurima panga Halkbanki aktsia möödunud kuul liirides arvestatuna 8%.

Langust on teinud ka Türgi valitsuse võlakirjade tootlused. Kaheaastase võlakirja tootlus langes novembri lõpus pooleteist aasta madalaima tasemeni. Türgi liir püsis möödunud kuul USA dollari vastu võrdlemisi stabiilsena, nõrgenedes peaaegu 0,5%.

Saksa börs oli möödunud kuul maailma parimate seas, niisamuti ka Iiri börs ning selle aasta must lammas Ateena. Eelmisel aastal oli Ateena börs Euroopa üks parimaid, kuid sel aastal pole aktsiaindeksil nii hästi läinud. Suve keskpaigaks oli Ateena börs selle aasta lõikes kukkunud 21%. Pärast seda on aktsiaindeks kuude lõikes käinud üles-alla, leidmata kindlat suunda. Suurimad langejad on Ateena indeksis olnud Kreeka pangad ja selleks on ka põhjust.

Kreeka abipaketi maksed pidid lõppema sel aastal, kuid euroala riik võib veel abi vajada. Viimase nelja ja poole aastaga on Kreekat aidatud 245 miljardi euroga ning usutakse, et abiprogrammi lõpp lükkub veel edasi, kuna Ateena pole täielikult täitnud Euroopa Liidu, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi eelarvetingimusi.

Alates juuni tipust on nafta hind langenud üle 40%. Vene rubla on sama ajaga dollari suhtes langenud 60% ning see on kukutanud dollaripõhise RTS aktsiaindeksi alates juunist 37%. Novembris langes RTS üle 11%. Vene majandusele ja aktsiaturule on avaldamas mõju nii madal naftahind kui ka Lääneriikide kehtestatud sanktsioonid. Rublapõhine aktsiaindeks Micex tõusis möödunud kuul ligi 3%. Näib, et kõrge inflatsioon on pannud venelased lisaks Lääne toodetele ka aktsiaid ostma.

Maailma halvim börs oli novembris Ukraina, mis eurodes arvestatuna kukkus 24%. Ukraina konflikt riigi idaosas on jätkuvalt mõjutamas riigi majandust ning ka grivna käekäiku. Kuigi eelmisel kuul dollar nõrgenes grivna vastu 5%, on grivna siiski aasta algusest kukkunud 90%. Eile võrdus üks dollar 15,6 grivnat, aasta alguses 8,3 grivnat.

Hiljuti sõlmisid Ukraina sõjavägi ja isehakanud Luganski rahvavabariigi esindajad relvarahu, mis algas 5. detsembril. Raskerelvastuse tagasitõmbamine algas 6. detsembril. See annab lootust, et aasta lõpp võib Ukraina idaosas kujuneda mõnevõrra rahulikumaks. Samas on keeruline öelda, kuidas võiks see grivnat ja Ukraina börsi mõjutada.

Bloombergi koostatavas 93 maailma börsiindeksis asetses Tallinna börs 2,1% tõusuga 33. kohal. Vilniuse börs oli 1,7% tõusuga 38. kohal ja Riia börs 1,2% tõusuga 43. kohal. Kuu ajaga oli Balti börside suurim kukkuja Silvano Fashion Group, mille aktsia langes 10%. Pesutootjale järgnes kinnisvarafirma Arco Vara, mille aktsia langes pisut üle 6%. Suurimate tõusjate esikolmikust leiame ka Skano ja Tallinki, mis tõusid vastavalt 13% ja 8%.