Pane rahatrükk taskuid täitma

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 9. märts 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pane rahatrükk taskuid täitma
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi.Foto: epa
Kuigi Eesti peab piirduma teiste Euroopa institutsioonide võlakirjade kokkuostmisega, on kohalikul väikeinvestoril palju võimalusi pöörata Euroopa Keskpanga rahatrükk enda kasuks.
Eile sai kauaoodatud avapaugu Euroopa Keskpanga laiendatud varade ostuprogramm, kus Eesti roll piirdub teiste Euroopa institutsioonide võlakirjade kokkuostmisega. Kui keskpanga valikud on üsna ahtakesed, siis kohaliku väikeinvestori jaoks on maailm endiselt valla ja leidub mitmeid viise, kuidas panna rahatrükk enda taskuid täitma.
Vaata koduturule
Esimene võimalus on paigutada oma varanatuke kodubörsile. Kuigi Eesti riigil võlakirjaturg puudub, on siinsedki börsifirmad juba rahatrüki positiivset hingust tunda saanud. Mullu aastaga ligi 8% langenud Tallinna börs võib tänavuse enam kui 14% aktsiaralli eest mitmete kohalike väikeinvestorite kinnitusel tänada paljuski just EKP stimuleerimiskava.
Näiteks tunnistas juba aastaid paljude Tallinna börsifirmade aktsionäride ringi kuuluv väikeinvestor Rene Ilves täpselt kuu aega tagasi, et ta ei imestaks kui pikalt varjusurmas olnud kodubörs tänavu 50% ülesmäge sööstaks.
Rahatrükk lükkab probleeme edasiMikk Talpsepp, väikeinvestor
Arvan, et Euroopa kvantitatiivne lõdvendamine ei lahendada probleeme, küll aga lükkab neid edasi. Eesmärk on lükata Euroopa deflatsioonilisest keskkonnast inflatsioonilisse. Euroopa Keskpanga poliitikast võib välja lugeda, et kui rahatrükk ei ole piisav saavutamaks eesmärgiline eurotsooni inflatsioon 2%, siis võidakse rahatrükki veelgi pikendada.
Suurim risk on see, et ravi ei avalda soovitud mõju, kuid see on ülimalt ebatõenäoline. Teine risk on see, et raharinglus kiireneb, majandus pöördub kasvule, kuid see viib ülekuumenemisele, sest teatud riigid ei saa ikkagi eelarveid tasakaalu ja hiljem võivad lisanduda ka erasektorist tulenevad probleemid.
Antud olukorras on rahatrükk Euroopas mõistlik, kuid kahju on sellest, et Eesti ei ole töötanud välja mõistliku plaani, kuidas panna rahatrükk tööle Eesti majanduse ja inimeste jaoks. Euroopa kõige eeskujulikumale õpilasele, Eestile, tehakse veidike liiga. Oluline oleks sellest kiiresti õppida ja töötada välja strateegilised arengukavad raha kasutamiseks ja ka võlakirjade emiteerimiseks, et Eesti ei jääks lisaks lühikesele perioodile kaotajaks ka pikas perioodis.
4aastane puhta n-ö südametunnistusega ja ilma võlata eurotsooni liige Eesti peaks kiiresti suurte poiste mängud selgeks õppima, kuid äärmiselt olulised on selle juures visioon, strateegia ja raha mõistlik kasutamine.
Sellest, et me riigi tasandil ei ole laskunud isegi diskussiooni, kas võlakirjade emiteerimine võiks olla läbi kõikvõimalike piirangute mõistlik, pole Eestile kasu. Peaaegu võib öelda, et isegi praegusel peksupoisil, nahaalsel Kreekal paistab rahatrüki ja ühise abistamise mäng paremini välja kukkuvat, kuigi Kreeka puhul ei ole reaalne, et võlad saaksid kunagi lunastatud.
Suurimat edu ennustas ta ehituskontsernile Merko Ehitus, kuna tema hinnangul peaks esimeste seas uuest rahapoliitikast kasu lõikama just kinnisvarasektor – esimesena saavad EKP raha kätte pangad, kes omakorda on varmad kinnisvara tagatisel laenu andma.
Sarnastel põhjustel naasis jaanuaris Tallinna börsile ka aastaid Äripäeva koostatud Investorite TOPi esirivis trooninud rootslasest väikeinvestor Stefan Andersson, kes lisaks Merkole panustab ka Tallink Grupi ning Olympic Entertainment Groupi aktsiatele. Aasta varem oli väikeinvestor pea kõik oma Eesti investeeringud maha müünud.
Andersson hindas praegust makrokeskkonda väga meeldivaks ning leidis, et lisaks kõigele muule loob investeeringuteks hea pinnase nafta hinna krahh ning kohalike börsifirmade korralikud dividendid.
Võitjate rivis seisab Saksamaa
Need, kes kodumaiste ettevõtete edusse panustada ei riski, võiksid suuna võtta Saksamaale, mis naudib praegu parimat aasta algust alates 1975. aastast ja on tõeline investorite lemmik. LHV fondijuht Mikk Taras toonitas, et ELi kvantitatiivse lõdvendamise programm peaks vähemalt teoreetiliselt töötama läbi mitme kanali.
Esiteks jätab väärtpaberite kokkuostmine tema hinnangul pankadele ja investoritele, kellelt neid ostetakse, rohkem vahendeid, et suunata raha riskantsematesse investeeringutesse. Teiseks saadab Euroopa Keskpank rahapakkumise kasvatamisega tugeva signaali, et deflatsiooni vastu ollakse valmis kogu oma arsenaliga võitlema. Kolmandaks langetab senisest lõdvem rahapoliitika euro valuutakurssi, mis aitab eksportijaid.
Kvantitatiivse lõdvendamise üks kõige olulisemaid otseseid mõjusid on Tarase kinnitusel just valuutakursi odavnemine. „Nõrgemast eurost võidavad enim riigid nagu Saksamaa, kelle ekspordisektor on ka väljapool Euroopat konkurentsivõimeline,“ leidis ta. „Omaette on muidugi küsimus, kui palju Saksamaa eksport täna rahapoliitilist tuge vajab, kuna eksportmahud on juba rekordiliste tasemete juures.“
Taras toonitas, et praeguse kvantitatiivse lõdvendamise peamine risk on selles, et see ei pruugi teha midagi nõudluse parandamiseks Euroopa Liidus – üha madalamad intressimäärad lubavad küll ettevõtetel laenata nullilähedaste intressimääradega, kuid väga raske on hinnata, kui palju ja kas üldse täiendav rahatrükk nõudlust laenude järele suurendab.
Odavama euro valguses soovitaski Taras investoritel kiigata eksportiva Saksa tööstuste suunas. Näiteks tõi ta viimastel kuudel äkiliselt tõusnud autotöösturite Daimleri, Volkswageni ja BMW aktsiad. „Tugevama dollari taustal on huvitavad ka Euroopa ravimitööstused, kes saavad sektorite lõikes enim tulusid USAst,“ märkis ta.
Kes võidavad EKP stiimulist enim?
USA investeerimispanga Goldman Sachsi ostunimekiri:Altice SAAnheuser-Busch Inbev NVAnima Holding SpAAtlantia SpAAzimut Holding SpABAE Systems PLCBBVA SABeni Stabili SpABHP Billiton PLCBurberry Group PLCChristian Dior SADaimler AGEiffage SAEnagas SAErste Group Bank AGHera SpAIcade SAIntercontinental Hotels Group PLCIntesa Sanpaolo SpAMediaset SpANorsk Hydro ASAPhilips Eltn.Koninklijke NVPrudential PLCSalvatore Ferragamo SpASodexo SASt. James's Place PLCYoox SpA
Allikas: Wall Street Journal
Investor Toomas pööras EKP usku
Saksamaa usku on ka väikeinvestor Mikk Talpsepp, kelle sõnul pikendab stiimul aega, mil tasub olla investeeritud ning rahatrükk võtab ka globaalselt riske mõneks ajaks vähemaks. „Tean, et on investoreid, kes on rahatrüki tõttu suurendanud investeeringuid Euroopa aktsiatesse, mis võibki olla õige lahendus mõneks ajaks,“ selgitas ta. „USAs tähendas rahatrüki algus aktsiaturgude märgatavat tõusu ja usun, et Euroopas läheb samamoodi.“
Väiksema riskitasemega instrumentidest soovitas ta Euroopa aktsiatele panustamiseks USA dollaripõhist ETFi iShares Europe (IEV) ja Saksa aktsiate ostmiseks näiteks iShares MCSI Germany (EWG), mille haldustasud on vastavalt 0,60% ja 0,48%. „Pikas perioodis on kindel, et raha on halvim varaklass, kuid rahatrüki pärast ülevõimendama kindlasti ei peaks,“ toonitas ta.
Senisest enam EKP usku on neil päevil pööranud ka Äripäeva loodud investor Toomas, kes soetas eile Frankfurdi börsilt Euroopa suurettevõtetele panustavat börsil kaubeldavat aktsiafondi (ETF) iShares STOXX Europe 600, mis peaks väikse riskiga aitama EKP stiimulist kasu lõigata.
Martin Hendre Danske Capitalist leidis, et kuna praegu on pea kõik Euroopa börsid märkimisväärselt tõusnud, siis juba suurel määral kajastub rahatrüki efekt hindades. „Praegust seisu vaadates näib mõistlik rahulikult oodata, kuni turud on läbinud mingigi hinnakorrektsiooni,“ soovitas ta. „Kui sektoritest rääkida, siis otseselt mõjutab stiimul panku, seega, kel on soovi rohkem riske võtta, võib kaaluda Euroopa pangandussektori indekseid järgivaid ETFe.“
Kuld pakub pelgupaika
Neil, kes Eesti, Saksamaa või euroala ettevõtetele panustada ei söanda, on veel üks võimalus QEst kasu lõigata. Nimelt näitas USA kvantitatiivse lõdvendamise kogemus, et programmi esimestel aastatel lõikasid kasu ka väärismetallid eesotsas kulla ja hõbedaga, mida investorid kasutasid turvasadamana.
Analüütikud usuvad, et võib veel kuluda jupp aega, enne kui investorid deflatsioonihirmust üle saavad ja kuni seniajani on nii kuld kui ka hõbe tõenäoliselt võitjate seas ning seda teesi toetavad ka väärismetalli viimased hinnaliikumised.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum