Kuld kihutab Ameerika mägedel

Kulla hind tõusis neljapäeval kolme nädala tippu pärast seda kui Saudi Araabia alustas koos oma liitlastega rünnakuid Jeemeni mässuliste vastu. Kuna reedel andis hind juba taas järele, siis jäi see esialgu vaid lühiajaliseks nähtuseks. Kullauntsi hind kerkis neljapäeval üle märgilise 1200 dollari piiri ning saavutas korraks isegi kolme nädala kõrgeima taseme 1220 dollaril enne kui vajus taas mõnevõrra alla.

„Kullahind rallis varjupaiga-efekti ajel,“ kinnitas Australia & New Zealand Banking Group oma iganädalases investoritele suunatud teates.

Investorid on ajalooliselt ikka varjunud väärismetallidesse ajal, mil geopoliitilised pinged kasvavad. Neljapäeval alustas Saudi Araabia õhurünnakuid Jeemenis sooviga taastada sealne valitsus, mis varises kokku pärast mässuliste ülestõuse. Selle ajel tegi Põhjamere naftabarreli hind 6%-lise hüppe üles, mis päeva lõpuks küll siiski taandus. Reedel võttis naftahind juba uuesti suuna alla ja korrektsiooni tegi läbi ka kuld.  

Tegelikult algas kullahinna tõus juba möödunud neljapäeval, mil USA Föderaalreservi juht Janet Yellen viitas, et nad ei kiirusta intressimäärade tõstmisega. See viis omakorda langusesse dollari ning kasvatas investorite huvi kulla vastu. Nädalaga tõusis kulla hind 3,2%. Dollari langusele on viimasel ajal andnud hoogu juurde ka USA nõrgenevad majandusnäitajad.

„Juhul kui olukord Lähis-Idas ei parane, siis võivad hinnad jätkata tõusmist, kuid vastasel juhul kukuvad need tagasi alla 1200 dollari piiri,“ arvas siiski Commerzbanki toorainete analüütik Daniel Briesemann. Reedel maksiski unts kulda umbes 1198 dollarit.

Tänavu on kullal võrreldes varasemate aastatega küllaltki hästi läinud. Globaalse majanduse jahenedes hakkas kuld aasta alguses tasapisi investoreid ligi meelitama. Veebruari alguses olid riskifondid muutunud kulla suhtes juba vägagi optimistlikuks ning nende käitumisest võis eeldada, et kulla hind kogub hoogu juurde.

Selle nädala keskpaigas andis ka USA pank Bank of America Merrill Lynch uue prognoosi, mille kohaselt võtab dollari kurss järgmistel nädalatel suuna alla ja kulla hind jätkab tõusu. Panga teatel ootab dollari kurssi ees korrektsioon ning selles peaks võitma kuld, mille hind võib mai lõpuks tõusta 1300 dollarini.

Kuigi dollari kursil ja kulla hinnal on aastatega olnud seos, ütles Bank of America Merrill Lynchi tehniline analüütik MacNeil Curry, et see side on katkenud alates eelmise aasta novembrist.„Kuld on juba alates novembrist olnud omapead,“ ütles Curry. „Novembris tõusis kuld 1132 dollarilt, 1307 dollarini ja samal ajal tõusis ka dollarindeks 87,5 punktilt peaaegu 95 punktini,“ ütles Curry.

17. märtsil langes aga hind nelja kuu madalaimale tasemele, mil unts kulda maksis 1142,86 dollarit. HSBC analüütik James Steeli sõnul võis hiljutine kullahinna kukkumine allapoole 1150dollarit julgustada aga hinnatundlikke arenevate turgude investoreid ja kasvatada sealset nõudlust. Nimelt on Hiina kullaimport viimasel ajal kukkunud, kuna sealne eraisikute ja suurkorporatsioonide nõudlus langeb. Värsked andmed näitasid, et langus jätkus ka tänavu veebruaris. Samas  loodetakse, et nälg kulla järele hakkab Aasias juba õige pea taas kasvama, sest suurriikide majanduskeskkond aina jaheneb.

Hoolimata väikesest hinnalangusest reedel, lõpetas kulla hind nädala ikkagi seitsmepäevase järjestikuse tõusuga. 1,5%-line nädalane tõus oli parim alates 2012. aasta augustist. Vaatamata kulla hinna tõusule jäid investorid siiski kollase metalli osas ettevaatlikuks, kuna maailma suurim börsil kaubeldav kullafond SPDR Gold Trustis toimub jätkuvalt investorite ja raha väljavool. Kolmapäeval langes fondi kullatagavara 0,2 protsenti, 743,21 tonnini.

Edaspidi hoiavad investorid hoolega silma peal USA Föderaalreservi tegevusel. Agressiivne intressimäärade tõstmine võib anda tugeva hoobi kullanõudlusele, mis kujutab endast intressidevaba investeeringut.