• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,2%6 192,35
  • DOW 300,98%44 524,78
  • Nasdaq −0,97%20 171,98
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,41
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,2%6 192,35
  • DOW 300,98%44 524,78
  • Nasdaq −0,97%20 171,98
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,41
  • 24.04.15, 15:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Viisemann: kahtlustan, et rahatrükk lõpeb šokiga

Euroopa Keskpanga võlakirjade kokkuostu programm võib lõppeda šokiga, hoiatab LHV pensionifondide juht Andres Viisemann klientidele saadetud kuuülevaates.
LHV pensionifondide juht Andres Viisemann.
  • LHV pensionifondide juht Andres Viisemann.
  • Foto: Raul Mee
„Mina kahtlustan, et rahapoliitika aitab ainult probleemidega tegelemist edasi lükata või isegi takistab mõne probleemi lahendamist ning sellesama rahapoliitika tulemusena toimunud kiire olemasolevate varade hindade tõus lõpeb korraliku šokiga,“ kirjutab Viisemann.
Fondijuht toonitab, et ehkki Lääne-Euroopa aktsiaturud tõusid kolme kuuga 16,5%, siis pole pilt sugugi nii ilus, kui me lahutame neist eurodes esitatud aktsiaturgude tootlustest maha euro kursi languse dollari suhtes.
Ta viitab, et aasta kolme esimese kuuga langes euro kurss dollari vastu 13% ning kui aasta alguses sai 1 euro eest 1,21 dollarit, siis märtsi lõpus vaid 1,07 dollarit. „Seega on väga oluline, millises valuutas tootlusi mõõta,“ leiab ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Viisemann selgitab, et hea tava kohaselt ei kuuluta keskpangad, et devalveerivad oma raha selleks, et saavutada kodumaistele tootjatele konkurentsieelis välisturgudel, kus need ettevõtted saavad sedasi oma kaupa odavamate hindadega müüa. „See on mõnevõrra ebaaus võte oma väliskaubanduspartnerite suhtes. Kui kõik riigid valiksid selle tee, ei oleks võitjaid ning kõik kaotaksid, kuna finantssüsteemi usaldusväärsus saaks suure löögi,“ nentis ta. „Kui aga majandus vireleb, on keskpankuritel võimalus pugeda argumendi taha, et rahapakkumise suurendamise eesmärk ei ole niivõrd valuutakursi devalveerimine, vaid täiendavate ressursside suunamine oma majandusse.“
Endiselt jääb aga tema hinnangu üles küsimus, kas rahapoliitikaga (raha trükkimisega) on võimalik luua rikkust, kui rahvastik vananeb ning majanduses on tootmisvõimsusi rohkem kui tarvis ning probleemid on rohkem strukturaalsed (sealhulgas inimeste oskused ei vasta turu vajadustele) või on tarvis otsida teisi lahendusi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele