Urmo Andressoo • 6. august 2015
Jaga lugu:

Investeerijate klubi vedajad: me ei karda mitte midagi

Marko Oolo (vasakul) ja Tõnis-Denis Merkuljevi (paremal) sõnul algab tee eduni õigest suhtumisest. Kui tekivad probleemid, näevad nemad hoopis võimalikke lahendusi.  Foto: Raul Mee/Äripäev

Kaheksa kuud Tallinnas ja Tartus tegutsenud Investeerimisklubi vedanud Tõnis-Denis Merkuljev ja Marko Oolo on mehed missioonil. Luua finantsiliselt tark Eesti, ise selle pealt sentigi teenimata.

Investeerimisklubi käivitus kaheksa kuud tagasi. Klubi eesmärk on luua finantsiliselt tark Eesti, aidata inimesel võtta vastutus oma rahaolukorra eest ja pakkuda igaühele võimalust õppida ning mõtteid vahetada. Kes on Investeerimisklubi eestvedajad?

Tõnis: Alati huvitunud sellest, kuidas saada edukaks ja jõukaks. Oma teekonda alustas Robert Kiyosakist nagu väga paljud teisedki. Investeerimist alustas väärismetallidega ja nendest liikus edasi konkreetsemate strateegiateni, kuni jõudis välja optsioonituruni. Praegu hoiab kõige rohkem silma peal USA aktsiaturul. Olles mõnda aega investeerimisega tegelenud, sai talle selgeks, et meil puudub investorite kogukond. Sündis Investeerimisklubi idee. 2013. aastal korraldas sõpadega kaks klubiüritust, kuid siis jäi asi sinnapaika - poolteist aastat oli vaikust. Kaheksa kuud tagasi sai sõber Markolt tugeva tõuke, ja nii läks Investeerimisklubi uue hooga käima.

Marko: Lõi juba kooliajal õpilasfirmasid. Tõnisega tutvus ülikoolis, kus õppis ehitusinseneriks. Pärast kooli lõpetamist töötas kahe aasta jooksul objektijuhi ja projektijuhi abina, kuid leidis, et see ei ole tema jaoks. Ta võttis aja maha, elas aasta Portugalis ja seejärel tagasi tulles otsustas hakata tegelema sellega, mis tõeliselt huvitab: ettevõtlus, investeerimine ja finantsmaailm. Marko töötab TransferWise'is.

Mustamäel asuvas kohvik-restoranis, meie kokkulepitud kohtumispaigas, hakkavad juba kaugelt silma kaks noort meest, kes energiliselt toolidega askeldavad. Pooleteise tunni pärast on algamas vestlusõhtu - Investeerimisklubi liikmete kohtumine Transferwise'i ühe omaniku ja juhi Taavet Hinrikusega.

Täna on lubanud kohale tulla 150 klubilist, seepärast on toolide seadmisega parajalt tegemist. „Nii, aga ongi korras!“ hüüatab üks Investeerimisklubi eestvedajaist Tõnis-Denis Merkuljev, olles silmadega saali üle käinud ja veendunud, et kõigile huvilistele on koht olemas. Nüüd on mahti korraks maha istuda ja Äripäevaga Investeerimisklubi ideest rääkida.

Tõnisest ja tema partnerist Marko Oolost pakatab ühesugust energiat. Ning Tõnise väide, et nad töötavad päevas 26 tundi ei tundugi nende puhul erilise liialdusena.

Tõnis, sind huvitab just USA aktsiaturg. Kas Investeerimisklubis arutatakse ka kodumaise turu arenguid?

Tõnis: Arutatakse küll. Näiteks viimasel kahel üritusel vaatasimegi Balti börsi. Meil käis esinemas SEB panga Balti turu analüütik Kristofer Vähi, kellega koos analüüsisime kaht ettevõtet, Apranga ja Tallink Grupp. Vaatasime, kuidas ja kas erainvestoril tasuks nendesse investeerida.

Marko: Kui Tõnis keskendub rohkem USA turule, siis mina omakorda Balti börsile ning pikaajalistele dividendiaktsiatele. Lisaks tegelen ühiskondlike laenude ja viimasel ajal ka kinnisvaraga. Koos katame päris suure sektori ära ning teame, milliseid teemasid klubisse arutlemiseks tuua.

Kas te olete ise ka ettevõtluses tegevad?

Marko: Olen, kuid hetkel olen võrreldes 2-3 aasta taguse ajaga võrdlemisi passiivne. Praegu ongi minu kõige tähtsam ettevõtmine Investeerimisklubi ning see nõuab meilt kui korraldajatelt pidevat arendamist ja organiseerimist. Klubis on umbes 140 aktiivset liiget pluss ligi kaks tuhat huvilist. See on juba ise nagu keskmise suurusega ettevõte.

Tõnis: Me püüame ja tahame luua võimalikult kvaliteetset ja professionaalset organisatsiooni ning see nõuab väga suurt pühendumist. Võib ka teha lihtsalt klubi, kus saame kokku ja joome kohvi või õlut, kuid selleks, et luua klubi, kus inimesed kasvaksid ja isiklikku edu saavutaksid, peab pühenduma täie hingega.

Mida saab klubiline 25eurose kuumaksu eest?

Klubi liikmed saavad kõigist Investeerimisklubi üritustest tasuta osa võtta, näiteks osaleda kaks korda kuus Tallinnas ja Tartus klubiõhtutel ning kord kvartalis vestlusõhtutel tuntud investoritega.

Iga kolme kuu tagant toimub ka kvartaliüritus, kus tunnustatakse parimaid tulemusi näidanud liikmeid. "Kvartaliüritusel saavad inimesed kokku, räägivad, kuidas neil läinud on ja tekib selline mõnus sumin," kirjeldas Tõnis.

Kõigi nende ürituste korraldamine võtab enda alla 33% igakuisest liikmetasust.

66% liikmetasudest on investeeritud. "Investeerimisest saadud tulude arvelt proovime hakata tasapisi liikmemaksu vähendama, et lõpuks saaksid kõik liikmed käia üritustel tasuta," selgitab Marko. Üle jääv raha on kavas investeerida klubi arengusse, näiteks kutsuda siia välismaa investoreid, kes muidu Eestisse ei satukski. "Ehk lõpuks jõuame ka Warren Buffettini välja," muigab Marko.

Tõnis ja Marko ei ole klubi rahadest sentigi välja võtnud.

Kas teil on plaan laieneda ka teistesse Eesti linnadesse peale Tallinna ja Tartu?

Tõnis: 2. augustil on meil esimene üritus Rakveres (intervjuu toimus 29.07 – toim). Septembris laieneme ka Viljandisse. Peale seda teeme laienemises pausi ja aklimatiseerume. Klubi peab säilitama oma kvaliteedi. Meie eesmärk on teha võimalikult häid üritusi. Tähtis pole kvantiteet, vaid kvaliteet ja iga klubiliikme kasv ja areng.

Marko: Laienemise juures aga jälgime teraselt seda, et iga liige kasvaks ja areneks. Me ei soovi vedada sellist Soome jutuklubi, kus kohapeal on hea õhkkond, aga kodus keegi midagi ei tee. Seepärast me kvartaliüritusi korraldamegi, et mõõta inimeste arengut. Uurime, palju nad on säästnud ja palju nende portfell tootlust tekitanud. Kui meie liikmed kasvavad, siis see näitabki kõige paremini meie endi kvaliteeti. Arvame, et kui teha investeerimisklubi, siis eesmärgiga midagi ära teha, mitte ainult lobiseda.

Kas te ei karda, et investeerimisklubi osutub niivõrd populaarseks, et kasvab üle teie pea?

Tõnis: Me Markoga ei karda midagi! Meil on klubis ka selline moto: võta vastutus enda elu eest. Kui me tõesti klubi enam hoomata ei suudaks, võtaks me vastutuse ja viiks sisse parandused, et asjad taas kenasti jooksma saada.

Marko: Kui me jäämegi asju kartma, siis me ei jõua kunagi mitte kuhugi. Nagu Tõnis ütles, siis probleemide tekkides näeme nende asemel hoopis võimalikke lahendusi.

Rääkige palun lähemalt liikmetasu investeerimisest. Kas teete seda Investeerimisklubi nime alt? Millistele turgudele ja varaklassidesse te investeerite?

Marko: Üldine strateegia on see, et kuni mingi summani investeerime ühte varaklassi, peale selle summa ületamist suuname raha teise varaklassi. Väikest summat esialgu hajutada ei ole mõtet, sest 2000 euro hajutamisel ei teeni kokkuvõttes kuskilt mitte midagi. Näiteks kuni 4000 euroni investeerime ühte varaklassi, seda ületades hakkame raha paigutama kuni 10 000 euroni teise varaklassi ja nii edasi. Investeerime Balti aktsiaturgu, ühiskondlikesse laenudesse ja mingi hetk võib-olla jõuame ka kauplemise juurde.

Tõnis: Kindlasti on portfelli loomine alguses väga madala riskiga. Teeme konservatiivseid tehinguid ja lähme nö saja protsendi peale. Need tehingud on võib-olla madalama tootlusega kui teised, aga see-eest kindlad. Sealt edasi mõtleme juba võtta kõrgema riskiga varaklassi ning tekitada nende vahel balansi. Täna on väga tähtis läheneda turule konservatiivselt.

Marko: Ühelt poolt saame investeerides vähendada klubi liikmemaksu, teiselt poolt saame kõik koos nendest investeeringutest õppida. Kui me mingi tehingu teeme, siis võtame selle üksipulgi lahti ja analüüsime seda. Samuti kui keegi klubi liikmetest tahab proovida investeerimist mingisse uude valdkonda, mida eraisikuna ja üksi võib-olla ei julgeks, siis saame seda teha klubiga ning tulemustest koos õppida.

Kes langetab lõpliku otsuse, millesse täpselt investeerida?

Tõnis: Oleme otsustanud, et vastutus ja otsustamine jääb meie kanda, aga me võtame arvesse ka klubi liikmete seisukohti.

Kaua te ise olete aktsiaturgudel investeerimisega tegelenud?

Tõnis: Mina tegin oma esimese investeeringu kuskil viis aastat tagasi. Optsioonituru võtsin tõsiselt käsile kolm ja pool aastat tagasi. Rännak on olnud väga huvitav ning olen selle aja jooksul väga palju õppinud. Arvan, et olen alles investeerimisteekonna alguses. Olen kogenud nii kaotusi kui ka võite ning mul on veel palju õppida ja kogeda.

Marko: Mina tegin esimese investeeringu neli aastat tagasi. Seejärel otsustasin, et tahan investeerimisest rohkem teada ning hakkasin selle kohta töö kõrvalt õppima. Esimese suurema tehingu Balti turul tegin umbkaudu kaks aastat tagasi.

Milline teie isiklik portfell välja näeb?

Tõnis: Mina hoian konservatiivset joont, ajalooliste põhjuste tõttu hoian umbes 15% väärismetallides. 55% moodustab kinnisvara ja circa 20% on kaupvarad ja nendest tulenevad optsioonitehingud. Ülejäänud 10% minu portfellist moodustavad hoiulaenuühistud, ühisrahastused ja vaba raha.

Marko: Minu portfellist 30% on Balti aktsiaturul. Põhilised firmad, mille vastu huvi tunnen, on Olympic Entertainment Group ja Apranga. Mõlemal ettevõttel on tugev juhtkond ning see on asi, mis mulle väga korda läheb. Vahepeal investeerisin ka Tallinkisse ja Grindexi, kuid neid olen kõvasti vähemaks võtnud. Pügal üle 30% on ka ühiskondlikes laenudes. Olen proovinud investeerimiseks enamusi portaale: Bondora, Omaraha, Moneyzen, Crowdestate. Esialgu investeerisin võrdlemisi väikse summa hajutatuna mitmetesse laenudesse. Tulemused olid head ja siis läksin suuremalt sinna sisse. Tasapisi on portfelli lisandumas ka kinnisvara ning mingi osa on ka rahas.

Tõnis, kuna teil on 15% portfellist väärismetallides, siis kas viimase aja kulla hinna langus teid muretsema ei pane?

Tõnis: Öeldakse, et kui veri tänavatel, siis investeeri. Viis aastat langustrendi on minu jaoks suhteliselt ahvatlev. Kui vaadelda ajaloolisi näitajaid ja võrrelda neid juurde trükitud raha massiga ning mõelda, kui palju kasutatakse väärismetalle elektroonikas, siis minu jaoks tundub see väga huvitav koht, kuhu oma raha praegu paigutada. Väärismetallid ei loo mingit väärtust, kuid ajalooliselt on nad töötanud hästi portfelli tasakaalustamiseks. Eks seda, kas otsus on õige või vale, näitab aeg. Kuna väärismetallide langustrendi põhja on raske tabada, siis olen järjepidevalt viinud oma keskmist hinda võimalikult madalale. Praegu kaupleb kuld kaevanduste tootmishinna juures. Aeg on investeerimiseks väga huvitav.

Millest peaks investeerimishuviline eneseharimisega pihta hakkama?

Tõnis: Raamatud! Inimene peaks aastas vähemalt ühe raamatu läbi lugema. Soovitan visata ära telekas ja käia võimalikult palju üritustel ja suhelda võimalikult palju inimestega, tekitada endale mõnus kogukond ja leida need, kes toetavad sind sinu rännakul ja sinu unistustes. See ei pea tingimata olema Investeerimisklubi, võimalusi enda täiendamiseks on palju.

Marko: Nõus Tõnisega. Inimesed on terve elu uurinud mingit kindlat valdkonda, näiteks investeerimist, ning sinul on võimalus kõik see päevadega omandada. Kui sa loed päevas kümme lehekülge, loed sa aastas 10 raamatut. Kui loed aastas kümme raamatut, oled sa ilmselt sel teemal targem kui 95% maailma inimestest. Samuti soovitan end ümbritseda inimestega, kes tegelevad sama asjaga, kellel on sarnased huvid ning kes toetavad ja tunnustavad sind sinu teekonnal.

Eile me arendasime Investeerimisklubi uut visiooni. Tahame luua väärtust, mitte kasumit. Kui sa lood väärtust, siis kasum tuleb ise. Seda me püüamegi Investeerimisklubiga teha.

Jaga lugu:
Hetkel kuum