Kas seisame uue börsikrahhi lävepakul?

Kui seitse aastat tagasi sandistas panganduskriis globaalseid turge, siis astusid päästjana mängu keskpankurid. Liiderlikud erasektori laenud kanti avaliku sektori bilanssi ja ülikiire rahatrükkimine andis maailamamajandusele aega tervenemiseks. Nüüd hakkab aga aeg otsa saama. Keskpangad on kaotanud kontrolli ning globaalne majandus tammub paigal.

Kaheksa tegurit, mis viitavad kohe-kohe saabuvale kriisile:

1. Aeglustumine Hiinas

Hiina oli 2008. aasta kriisi ajal maailmamajanduse suur päästja. Sealsed ennenägematud stimuleerimispaketid panid alguse infrastruktuuri buumile. Ehitusbuumi toitev ahne nõudlus toorainete järele aitas tõsta nafta hinda ja vedada üles toorainerikkaid arenevaid turge.

Nüüdseks on Hiina majandus põrutanud suure hooga vastu müüri. Kvartaalne majanduskasv on langenud esimest korda pärast pikki aastakümneid alla 7%, mis tähendab, et reaalmajandus on oluliselt nõrgem.

Hiina keskpank jätkab erinevate meetmetega, et majandust vähegi turgutada. Möödunud nädalane valuuta devalveerimine peegeldas selgelt, et Hiina majanduskasvu ajastu liigub kiiresti kuristiku suunas. Juulis langes eksport ootamatult palju ja eluasemeturg on ohtlikus olukorras. Miljonid inimesed, kes suunasid oma raha kinnisvarasse, on suures segaduses.

2. Tooraine turu kokkuvarisemine

Hiina majanduse jahenemine on saatnud šokilained üle tooraine turgude. 22 tooraine hinna liikumist peegeldav Bloombergi tooraine indeks langes madalaimale tasemele, mida nähtud alates selle sajandi algusest. Maailmamajanduse käekäigu parimaks mõõdikuks peetav nafta hind on ülimadal. Praegu kõigub Brenti toornafta hind 50dollari lähedal barrelist, mida pole nähtud aastaid.

Ka Hiina tehaste peamise tooraine rauamaagi hind on langenud 56dollarile tonnist. 2014. aasta alguses oli see veel 140 dollarit.

3. Loodusvarade sektori laenukriis

Veel mõni aeg tagasi kulutati globaalsetel kapitaliturgudel miljoneid dollareid laenuraha, et rahastada uusi kaevandusi ja naftamaardlaid. See oli aga kasumlik tegevus vaid kõrgete hindade juures. Nüüd, kui nafta ja metallide hinnad on kokku varisenud, toodavad paljud neist projektidest kahjumit. Seega on nende projektide teostamiseks võetud laenud nüüd vee all ning investorid ei pruugi oodatud tulu enam kunagi näha.

Kusagil mujal pole see nii hästi tunda kui USAs, kus ülimadalad naftahinnad pigistavad korralikult USA naftatootjaid. Kuna vajadus võlgade refinantseerimiseks järgmistel aastatel kasvab, on oht, et nakkus levib kiiresti.

4. Doominoklotside varisemine

Maailmamajanduse vedurid on hakanud tõrkuma. Hiina on pöördunud taandarengusse ja arenevad turud vaevlevad valuutakriisi käes. Enam ei õitse ka kuulsad BRICSi riigid Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika, kellele lääneriigid andsid üle majanduskasvu teatepulga.

Peale selle kaotavad keskpangad kiiresti kontrolli. Hiina aktsiaturg juba plahvatas ning katastroof hoiti ära vaid sellega, et sealne valitsus ostis kokku miljardeid aktsiaid. Ka Euroopa sattus vahepeal Kreeka probleemide tõttu täbarasse olukorda. Iga päevaga lisandub uusi halbu uudiseid.

5. Kummuli keeranud laenuturud

Kuna keskpangad jooksevad padrunitest tühjaks, siis otsivad erapangad hoolega võimalusi oma riskide maandamiseks. Laenuandjad on aga sageli riskide hinnastamises paremad kui aktsiainvestorid. Kui USAs jätkab S&P 500 aktsiaindeks tõusu, siis on kõrge tootlusega võlakirjaturg juba hakanud järsult kukkuma.

6. Intressimäärade šokk

Intressimäärad on olnud nii USAs kui ka Suurbritannias erakorraliselt madalad juba kuus aastat. USA on tõenäoliselt esimene riik, kus sel aastal intressimäärasid tõstma hakatakse. Investorid juba ostavad kokku USA dollarit lootuses, et valuuta tugevneb. Oodatakse, et järgmisena hakkab intressimäärasid kergitama Suurbritannia.

7. Pullituru uued rekordid

Suurbritannia aktsiaturg on juba 77. kuud pulliturul, sest see sai alguse 2009. aasta märtsis. Ainult kahel korral ajaloos on turg tõusnud pikemat aega – üks kord vahetult enne suurt plahvatust 1929. aastal ja teine kord enne dotcom-mulli purunemist 2000. aastate alguses.

8. Ülehinnatud USA aktsiaturg

USAs on professor Robert Shilleri korrigeeritud kasumi-hinna suhtarv ehk Shiller CAPE aktsiaindeksi S&P 500 puhul 27,2. Selle näitaja ajalooline keskmine on 16,6. Vaid kolmel korral varem on see olnud kõrgem – 1929. aastal, 2000. aastal ja 2007. aastal.