Vaata, kuidas kasvas sinu pension suvel

See tähendab omakorda, et pensionifondid kannatavad hiljutise aktsiaturgude languse küüsis samamoodi nagu ülejäänud investorid. Nõnda lasub veelgi rohkem vastutust fondijuhtide õlul, et vajalikud muudatused saaksid õigel hetkel tehtud.

Suvi algas veidi tumedamates toonides, kuna juunis kaotasid Euroopa aktsiaturud üle 4% oma väärtusest. Juba järgmisel kuul said aga pea kõik fondijuhid rõõmustada selle üle, et turud tõusid taas mõõdukalt. Kreeka jõudis lõpuks võlausaldajatega kokkuleppele ja euroala tulevik muutus helgemaks.

Samal ajal algasid juba suve alguses suured probleemid Hiinas ja see tõmbas endaga kaasa ka arenevad turud. Augustis pöördus asi veelgi tõsisemaks ning päädis lõpuks laiaulatuslikuma börsipaanikaga, mis levis kiirelt üle maailma.

Väga palju ei saa rõõmustada ka ainult konservatiivsetesse fondidesse investeerivad fondiomanikud, sest võlakirja tootlused on madalate intressimääradega keskkonnas samuti kannatanud.

Suvised finantsturgude kõikumised aga Äripäeva pensionitabelis veel väga teravalt ei kajastu, sest vaatluse all on pikaajaline kasv.

Hea uudis on see, et üle pika aja on Äripäeva pensionitabeli esiviisikus toimunud muutused. Kuigi tabelit juhivad endiselt LHV pensionifondid, siis on kohad vahetanud agressiivse riskitasemega ja konservatiivne fond. Kõige rohkem võivad aga selgi korral rõõmustada inimesed, kes on oma pensioniraha pannud kasvama LHV kõige populaarsemasse pensionifondi L. Teisele kohale on seekord rebinud konservatiivse fondi S asemel hoopis kõige agressiivsema strateegiaga pensionifond XL. Samas on veidi ettepoole trüginud ka panga kõige konservatiivsem fond XS, mis investeerib raha vaid võlakirjadesse.

Kui vaadata kõige hiljem kogumispensioniga liitunute summasid, siis seal juhib ülekaalukalt Nordea kõige agressiivsem pensionifond A Pluss, mis investeerib suurema osa varast aktsiaturgudele. Juuli lõpu seisuga oli aktsiainvesteeringutesse paigutatud koguni 61% varadest. Samas investeeritakse raha emapanga fondide kaudu ning üksikaktsiaid ei soetata. Küll aga kuuluvad fondi näiteks Eften Kinnisvarafondi osakud, mille kaudu paigutatakse raha Baltikumi kinnisvarasse.

Ka auväärsel teisel kohal asub Nordea konservatiivne pensionifond, millele järgnevad kohe SEB ja Danske progressiivse riskitasemega fondid. Esikümne kohtade vahel toimub tihe rebimine ning vahed on mitmel juhul vaid mõneeurosed.

Pensionikeskuse andmetest võib näha, et viimastel aastatel konservatiivselt tegutsevate pensionifondide tootlused on jäänud kõvasti alla julgelt aktsiatesse raha paigutavate fondide tootlustele. Selle suvega on olukord taas veidi pöördunud. Kuna aktsiaturgude ebastabiilsus kestab tõenäoliselt veel mõnda aega, siis on põhjust arvata, et vähemalt lühiajaliselt läheb paremini konservatiivsema tegutsemisviisiga fondidel. Samas pole sealtki oodata hüppelist tõusu, sest madalate intressimäärade keskkond pärsib kasvu. Suuremaid riske võtnud agressiivse strateegiaga fondid, mis ei tegele piisavalt ka riskimaandamisega, kannatavad sel aastal kõige rohkem.