USA hakkab tõenäoliselt naftat eksportima

Kokku on sattunud paljud tugevad turujõud – USAs on suur naftabuum, bensiinihind on odav ja Iraani tuumalepe jõustub tõenäoliselt kiiremini, kui arvatakse. Ajalooline kokkulepe võib tähendada, et Iraani nafta hakkab üle ujutama ka globaalseid turge.

Nüüd on poliitikud hakanud mõtlema, et USA võiks ka ju naftat eksportida. „Poliitilisi kalkulatsioone on Iraani leppe tõttu muutma hakatud,“ ütles Joe McMonigle, kes oli G. W. Bushi administratsioonis energiaministeeriumi juht.

Naftaekspordist loobumine on kongressi mõlemast kojast saanud palju pooldajaid. „Sellest ei ole väga keeruline aru saada. See survestaks venelasi ja saudisid ega tõstaks bensiinihindu. See võimaldaks hoopis inimestel uuesti tööd saada,“ ütles kongressi liige Joe Barton. Ta lisas, et loodab USA inimestele teha „jõulukingituse“. Selleks peab seaduseelnõu jõudma president Barack Obama lauale enne aasta lõppu.

Kampaania on saanud toetust juba ka kongressi alamkoja spiikrilt John Boehneriltja alamkoja energia- ja kaubanduskomitee juhilt Fred Uptonilt. Senati demokraadist liider Harry Reid aga märkis, et kompromissiks on ruumi küll.

Praegu Potomac Research Groupi energiaanalüütikuna töötab McMonigle ütles, et ekspordikeelust loobumise tõenäosus sellel sügisel on 75 protsenti.

Varem pole kongress ekspordikeeldu arutanud osaliselt just bensiini hinna tõttu, sest valijad on selle vastu eriti tundlikud.

Ameeriklaste naftabuum on tekitanud turul aga ülepakkumise, mis on viinud hinnad vabalangusesse. Hiljuti kukkusid bensiinihinnad madalaimale tasemele alates 2004. aastast – keskmine hind USAs on vaid 2,40 dollarit galloni kohta, selgub AAA andmetest.

Kas naftaekspordi keelust loobumine paneb hinnad uuesti tõusma? Ekspertide sõnul ei ole ka see tõenäoline. USA Energia- ja Informatsiooniamet avaldas eelmisel nädalal raporti, milles kirjutati, et ekspordikeelust loobumine ei tohiks bensiinihindu USAs märkimisväärselt mõjutada. Kui see peaks aga juhtuma, siis pigem hakkavad hinnad veidi kukkuma.

Ekspordikeelu kehtestamise põhjused  enam ei kehti. Nimelt pani USA keelu paika 1975. aastal, kui OPECi riigid kehtestasid USA-le Iisraeli toetamise eest naftaembargo. See pani hinnad kiiresti kasvama – mõju USA majandusele oli märkimisväärne.

Keeld kehtestati selleks, et taolistes olukordades oleks tulevikus väljapääs. Samuti taheti kaitsta kodumaiseid loodusressursse. Praegu on maailm aga muutunud – tänu naftabuumile on USAst saanud maailma üks suurimatest nafta- ja maagaasitootjatest.

Ekspordikeelust loobumine aitab USA naftatootjatel oma töökohti säilitada, sest ülemaailmne eksport suurendaks nõudlust ameeriklaste nafta järele.

USA naftatööstus on hinnalanguse tõttu tugevalt kannatada saanud – kokku on kärbitud 2014. aasta juunist alates 86 000 töökohta, selgub vallandatud töötajatele uue töö otsimisega tegeleva ettevõtte Challengeri andmetest.

„Me ei tule peod avali kongressilt raha küsima nagu auto- ja pangandustööstus. Aidake meil ennast ise aidata,“ ütles naftapuurimise konsultatsioonifirma juhtiv töötaja Jodie McDonald. „Meie ärid seiskuvad.“