Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus investeerimistoode – heategu

    Bridges Venture'i investeeringute juht Emilie Goodalli sõnul on mõjuinvesteeringud Suurbritannias populaarsed.Foto: Eiko Kink, Äripäev

    Tugeva sotsiaalse vastutustundega investorid võivad rõõmustada, sest heateost saab juba õige pea kasumlik investeerimistoode.

    - investeerimismudel, mille eesmärgiks on tõsta ühiskondlike probleemide lahendamise tulemlikkust.

    - osakute tuumaks on kolme osapoole - erainvestorite, riigi ja vabaühenduse - vaheline leping, mille puhul investeerivad erainvestorid ühe konkreetse ühiskondliku probleemi lahendamisse

    - probleemi lahendab võimekas vabaühendus, kellel on innovaatiline ja mõjus lähenemine

    - kui antud lahendus toob kokkulepitud aja jooksul paremaid tulemusi kui olemasolev riiklik sekkumine, tasub riik investorile tehtud investeeringu koos intressiga.

    - väljamaksed tehakse vaid siis, kui sõltumatu hindaja on kokkulepitud tulemuste ja mõju saavutamist kinnitanud

    - tänaseks on maailmas kokku käivitatud pea 50 ühiskondliku mõju osaku mudelit, nendest suurem osa Suurbritannias ja Ameerikas

    Allikas: Heateo Sihtasutus

    Nimelt käivitatakse Eestis uut investeerimismudelit, mille kaudu saavad investorid panustada ühiskondlike probleemide lahendamisse ning teenida seejuures ka korralikku tootlust.
    „Mõjuinvesteeringud on praegu veel väike tilk globaalsete investeeringute meres, kuid need köidavad maailmas üha rohkem tähelepanu,“ rääkis Suurbritannia investeerimisfirma Bridges Venture investeeringute juht Emilie Goodall Heateo sihtasutuse korraldatud inspiratsioonihommikul.
    Kui tavaline aktsiatesse investeerimine kujutab endast peamiselt tootlusejahti, siis mõjuinvesteeringud seovad tuluteenimise ja ühiskondliku mõju. See tähendab, et investor saab teenida raha investeeringust, mille kaudu lahendatakse sotsiaalseid probleeme. Olgu nendeks siis puuetega inimeste tööleaitamine või riskigrupi noorte oskuste arendamine.
    Heategemine pole enam lihtsalt annetamine
    Bridges Ventures on selles vallas edukas pioneer, sest firma on ühiskondliku mõju saavutamiseks kuue fondi kaudu investeerinud juba 600 miljonit naela investorite raha. Huvitav on seejuures fakt, et Goodalli sõnul on nad edukalt lõpetanud juba mitu investeerimisringi ning investorid pole seni oma rahast ilma jäänud. Lisaks Suurbritanniale on sellised investeerimismudelid kasutusel ka mujal ja praegu arendatakse sarnaseid fonde mitmekümnes riigis üle maailma.
    Nüüd on nende hulgas ka Eesti, kus Heateo sihtasutuse eestvedamisel töötatakse välja uut investeerimisinstrumenti ühiskondliku mõju osakute (ingl social impact bond ehk SIB) mudel, mis ühendab omavahel kolm olulist osapoolt – investorid, vabaühendused ja riigi. Lihtsustatult käib asi nii, et vabaühendus lahendab kokkulepitud sotsiaalse probleemi investorite raha toel. Kui projekt jõuab lõpule, tagastab riik investoritele raha ja vastavalt projekti õnnestumisele ka intressi.
    SIBi mudeli käivitaja Eestis, Heateo sihtasutuse projektijuhi Teele Rauni sõnul on maailmas häid näiteid, kus mõjuinvesteeringute fondid suudavad pakkuda sarnaseid või isegi paremaid tootlusi võrreldes tavafondidega ning need muutuvad atraktiivsemaks tavainvestoritele. Nende hulka kuuluvad ka pensionifondid.
    „Kui varasemalt on sotsiaalseid probleeme lahendatud peamiselt riigi või filantroopide toel, siis SIBi mudel võimaldab antud valdkonda investeerida ja oma investeeringult tulu teenida,“ rääkis Raun.
    Heateo sihtasutus on projekti ettevalmistamisega tegelenud rohkem kui aasta ning nüüd on jõutud reaalsete sammudeni – riik on kambas, esimesed potentsiaalsed investorid olemas ja ka võimekad vabaühendused leitud. Meeskond jätkab tööd selle nimel, et esimene SIB käivituks 2016. aastal.
    Investori jaoks uus normaalsus
    Selles mudelis näeb Raun investorina eelkõige sotsiaalse närviga eraisikuid ja ettevõtteid, kes mingil moel juba investeerivad või panustavad positiivse ühiskondliku mõju loomisesse. Hiljem võiks see tema arvates olla finantstoode, mis muutubki uueks normaalsuseks.
    Investor ja Heateo sihtasutuse nõukogu liige Armin Kõomägi suhtus esialgu sellesse instrumenti kui nišitootesse. Nüüd saab ta aga enda sõnul üha rohkem aru, et see on tulevikutoode. „See võib investori jaoks olla täiesti vabalt turu keskmine investeering,“ rääkis Kõomägi.
    Tema sõnul näeme Suurbritannia näite põhjal, et mõjuinvesteeringute fondidel võib minna isegi paremini kui tavalistel aktsiafondidel, eriti ebakindlatel aegadel.
    Keeruliseks võib osutuda usaldus
    Investorina on Kõomägi sõnul kõige olulisem küsimus see, kas liiga värskesse projekti julgetakse oma raha paigutada. Siinkohal annavadki ainsat kindlust näited mujalt riikidest, kus ebaõnnestumise protsent on olnud väiksemgi kui tavalise aktsiatesse investeerimise puhul. Suur tõenäosus on, et investeeritud raha saab tagasi, küsimus võib olla lihtsalt ajahorisondis ja intressides, märkis Kõomägi. Siinkohal mängib võtmerolli ka investori usaldus kolmanda osapoole vastu, kes hindab projekti õnnestumist, kuna vastavalt sellele tasutakse intressi.
    Kuigi esimese SIBi käivitumine võtab Eestis veel veidi aega, on vanker veerema lükatud ja tugeva sotsiaalse närviga investorid saavad juba õige pea lisaks hea tegemisele ka oma raha kasvatada.
    „Elu peakski selliseks muutuma, et heategu on tavaline investeerimistoode,“ lausus Kõomägi.
     
    Hollandis käivitus projekt, mille aastane tootlus kuni 12%
    Ühiskondliku mõju osakute ehk SIBi mudeli rakendamise esirinnas on Suubritannia, kus tänaseks on käivitatud pea 30 mudelit ning esimesed lõppenud SIBid on investoritele juba raha tagasi toonud. Samuti on mitu SIBi käivitatud USAs ja Austraalias.
    Üks näide Euroopas on 2013. aastal käivitatud Hollandi mudel, mille abil lahendatakse noorte töötuse probleemi. SIBi tellija Hollandis on Rotterdami omavalitsus ning investorid pank ABN Amro ja filantroopiafond Start Foundation, kes investeerisid kokku 680 000 eurot Buzinezzclubi kaks aastat kestvasse programmi.
    Programmi eesmärk on tõsta riskinoorte enesekindlust ja võimekust tööturule siseneda inspireerivate koolituste, coachingu ja ligipääsu kaudu ettevõtete võrgustikule. Mida rohkem noori on programmi lõpuks tööle saanud või kooliteed jätkab, seda rohkem on võimalik investoritel teenida. Rotterdami omavalitsus maksab investoritele tekkinud kulusäästu pealt (töötutoetuse ärajäämine, tulud sotsiaalmaksust ja tulumaksust) intressi kuni 12% aastas nelja aasta jooksul.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
"Tuleb olla ahne, kui teised kardavad." Eesti investorid avaldasid uued ostuideed Suure investorite küsitluse tulemused
Reformierakond kukkus võrdsuse sisseseadmise asemel jälle peenhäälestama
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda mikski "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Raadiosaated
Luubi all: krüptoidu Change’i investorid peaksid muretsema
Krüptoidu Change’i juhi Kristjan Kangro firma on viimastel kuudel kinnisvara liigutanud, näiteks selleks, et palk saaks töötajatele makstud.
Krüptoidu Change’i juhi Kristjan Kangro firma on viimastel kuudel kinnisvara liigutanud, näiteks selleks, et palk saaks töötajatele makstud.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Rait Kaarma: mis tõi meid siia, viib meid ka edasi – Warren Buffetti eeskujul
Raamatute ja raha lugemine pole üksteist välistavad – vastupidi; väiksem või suurem bibliofiilia nooruses võib viia raha lugemiseni küpsemas vanuses, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Raamatute ja raha lugemine pole üksteist välistavad – vastupidi; väiksem või suurem bibliofiilia nooruses võib viia raha lugemiseni küpsemas vanuses, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiad jätkasid rallit
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda mikski "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Laps sündis ja jäi isata samal päeval. Taneli telefon enam ei vastanud
Kahtlustuse saanud politseijuhid tule all: "Palun mind mõista, ma pean end kaitsma"
Naised, kes otsustasid üksi emaks saada: "Ma ei ole mingi joonealune erand"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Parkimine maksab liiga vähe
Kujutage ette olukorda, et tuled ratta või bussiga tööle ja kontorihoone omanik maksab sulle selle eest igal hommikul viis eurot peo peale. 110 eurot iga kuu puhtalt kätte. Mille eest? No lihtsalt selle pärast, et tulid tema pinna peale tööd tegema. Tundub lõbus ja pisut veider mõte. Ometigi täpselt niimoodi juhtub siis, kui tuled tööle oma autoga. Jah, kõlab uskumatult, aga parkimine on tugevalt subsideeritud tegevus. Kui muidu autoga seotud tooteid ja teenuseid, näiteks kütust, saad osta põhimõttel omahind pluss müüja marginaal pluss maksud ja aktsiisid, siis parkimist saad enamjaolt poole hinnaga. Kuidas nii? On see hea?
Kujutage ette olukorda, et tuled ratta või bussiga tööle ja kontorihoone omanik maksab sulle selle eest igal hommikul viis eurot peo peale. 110 eurot iga kuu puhtalt kätte. Mille eest? No lihtsalt selle pärast, et tulid tema pinna peale tööd tegema. Tundub lõbus ja pisut veider mõte. Ometigi täpselt niimoodi juhtub siis, kui tuled tööle oma autoga. Jah, kõlab uskumatult, aga parkimine on tugevalt subsideeritud tegevus. Kui muidu autoga seotud tooteid ja teenuseid, näiteks kütust, saad osta põhimõttel omahind pluss müüja marginaal pluss maksud ja aktsiisid, siis parkimist saad enamjaolt poole hinnaga. Kuidas nii? On see hea?
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Tehisintellekt muudab täiskasvanute õppimist ja õpikogemust
Värske saade „Õppetund“ võtab seekord vaatluse alla tehisintellekti täiskasvanukoolituses ja uurib välja, kuidas mõjutab tehisintellekt koolitaja ja õppija oskusi. Kus nähakse selles ohtu ja kus abimeest? Kas koolitusvajadus jääb üldse alles, kui tehisintellekt annab meile sekunditega vastused?
Värske saade „Õppetund“ võtab seekord vaatluse alla tehisintellekti täiskasvanukoolituses ja uurib välja, kuidas mõjutab tehisintellekt koolitaja ja õppija oskusi. Kus nähakse selles ohtu ja kus abimeest? Kas koolitusvajadus jääb üldse alles, kui tehisintellekt annab meile sekunditega vastused?
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Estoveri ja Saaremaa Piimatööstuse ühinemine jooksis ikkagi liiva
Veel veebruaris näis, et Estover pole pärast esimest luhtunud katset Saaremaa Piimatööstuse ostmisest lõplikult loobunud, kuid nüüdseks on seegi optimism lahkunud.
Veel veebruaris näis, et Estover pole pärast esimest luhtunud katset Saaremaa Piimatööstuse ostmisest lõplikult loobunud, kuid nüüdseks on seegi optimism lahkunud.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.