Volkswagen ei kergita saladuseloori

Kriis ja sellega kaasnevad kulud on andnud valusa, ent mitte letaalse hoobi Volkswageni majandustulemustele. Esimest korda enam kui kümne aasta jooksul pidi VW kolmandas kvartalis vastu võtma kahjumi - 1,73 miljardit eurot. VW oleks olnud mugavalt kasumis ilma 6,7 miljardi euro suuruse erakorralise kuluta, mille firma pani skandaaliga seotud kulude katteks kõrvale. Muuseas peab autotootja üle maailma kutsuma tagasi teenindusse üle 11 miljoni auto, millele on paigaldatud emissiooniteste pettev tarkvara.

Paraku pole Volkswageni jaoks olukord niisama lihtne ja seda ei aita isegi parandada kõrvale pandud 6,7 miljardit eurot. Üha enam uusi riike on alustamas lausa kriminaaljuurdlusi autotootja vastu, kõiksugu trahvid koputavad uksele ning uusi kohtuhagisid firma vastu kerkib nagu seeni pärast vihma.

Lisaks pole praeguseni selge, kuidas täpselt reageerivad tarbijad VW petuskeemile - kas nad vaatavad mööda sellest n-ö intsidendist või hääletavad nad jalgadega. Selge on vaid see, et skandaal jätkab VW bilansi mõjutamist veel tükimat aega.

Inimeste, investorite, analüütikute ja teiste asjatundjate rahustamiseks otsustati juhatus suures ulatuses välja vahetada, kuid see on omakorda tekitanud uut kriitikat. Esiteks ei nähta, et muutus oleks piisav, sest pettuse kavandamise ja läbiviimise ajal olid paljud inimesed juhtivatel ametikohtadel. Uus tegevjuht Matthias Müller oli tagasi astunud tegevjuhi Martin Winterkorni protežee ja kuigi esimene on lubanud muutusi ja uut taktikat, siis see pole seni olnud veenev.

Kas juhtkond on eituses?

“Volkswagen ei paista endiselt aru saavat enda probleemide olulisusest, neil ei paista endiselt olevat kindlat plaani probleemi lahendamiseks ning on endiselt kõige selle suhtes eituses,” kirjutas kolmapäeval pärast VW tulemuste avalikustamist analüüsis Bernstein Researchi analüütik Max Warburton. Tema sõnul paistab Volkswagen endiselt uskuvat, et probleem läheb iseenesest minema, kuid see ei ole nii.

Volkswagen langes kolmapäeval täiendava kriitikatulva alla pärast konverentskõne analüütikutega, kus kogu skandaali üritati vältida ning juhtkond ei selgitanud peaaegu üldse, kuidas selline asi üldse juhtuda sai ning kuidas kavatseb firma sellest välja tulla.

Põhimõtteliselt piirdus Volkswageni uus tegevjuht Müller lubadusega, et senine strateegia, kus kasv pidi tulema iga hinna eest, asendatakse uue strateegiaga, mis keskendub rohkem korporatiivse kultuuri parandamisele ning kasumlikkuse tõstmisele. Müller lubas enda uue tegevuskava avalikustada lähiajal.

Tütarde müügist saab raha

Seni aga probleemid jätkuvad Saksamaa ühe suurima tööandja jaoks. Volkswagen hoiatas, et majandusaasta kasum kukub märkimisväärselt mullusega võrreldes ning prognoose on praegu raske teha, sest nad ise ka ei oska hinnata, milliseks kogukulu osutub pärast tagasikutsumisi, trahve ja kohtukaasusi.

Tõenäoliselt hakkab Volkswagen müüma varasid, et enda bilanssi tugevdada. Sarnases olukorras oli briti naftahiid BP pärast 2010. aasta Mehhiko lahe katastroofi ning firma elushoidmiseks oli firma sunnitud kümnete miljardite eest varasid maha müüma.

VW on juba algust teinud, müües maha enda osaluse Jaapani autotootjas Suzuki Motor, millega teeniti 1,5 miljardit eurot. Hetkel spekuleeritakse, et Volkswagen võib plaanida müüa vähemusosalusi ka enda rahalehmadest tütardes ehk Audis ja Porsches. Kuigi VW, Audi, Porsche ja Škoda müüginumbrid ei kasvanud läinud kvartalis märkimisväärselt, on kõik autobrändid peale SEATi vähemalt kasumis.

Pankrotiohtu esialgu karta ei ole vaja, kuid Volkswagenil läheb kahtlemata raskeks. Küsimus on vaid selles, kas tarbijad hakkavad nüüd hülgama VW brände, muutes sellega olukorra autotootjale veelgi raskemaks.