Venemaa – superstaarist luuseriks

Et Venemaa on maailma suurim energiaeksportija, on ka enam kui 40% RSXi hallatavast rahast paigutatud energiasektorisse. Fond kauples aasta tippude lähistel viimati mais, mil Brenti barrelihind püsis pealpool 65 dollarit. Novembris, mil nafta hind vajus alla 45 dollari barrel, võtsid investorid fondist välja ligi 26 miljonit dollarit.

Alates 9. oktoobrist, mil ETF oli kõigi USAs tegutsevate ja vähemalt 100 miljoni dollari eest varasid haldava börsilkaubeldava fondi seas parim, on selle tootlus langenud ligi 14% võrra ja nii mõnegi analüütiku hinnangul pole paranemist veel nii pea loota.

Bloombergi küsitletud ligi 40 ökonomisti hinnangul langeb Vene majandus tänavu 3,8% ega naase kasvule enne järgmise aasta kolmandat kvartalit. Vene keskpanga prognoosi järgi langetaks nafta hinna püsimine 35 dollaril barrel riigi SKTd tuleval aastal 3% võrra. Lisaks kõigele muule pikendas Euroopa Liit poole aasta võrra Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtivusaega.

Osta või mitte osta?

Moskvas tegutseva Rye, Man & Gor Securitiesi vanemanalüütik Sergei Pigarev nentis, et arvestades praeguse geopoliitilise olukorra, santsioonide, kivina kukkuva nafta hinna (ainuüksi detsembris langes Brenti hind 19% - toim) ja nõrga rublaga, on Vene turust huvitatud veel ainult väga vaprad investorid ja neid pole sugugi palju järele jäänud.

Teisest küljest on Vene turg praegu arenevate turgude seas odavaim – rublapõhine Micexi börsiindeks kaupleb tasemel 6,1 korda järgmise 12 kuu prognoositavat kasumit.

Nii leiab ka Moskvas asuva Veles Capital LLC analüütik Ivan Manaenko, et Venemaal ei saa asjad enam väga palju hullemaks minna ning edu võib saata kannatlikke investoreid, kes on valmis tootluse nimel ootama.

„Suurem osa negatiivsetest stsenaariumitest on materialiseerunud ja praegu ei pruugi olla halb aeg Vene aktsiate ostmiseks,“ leidis ta. „Geopoliitilised tegurid on endiselt äärmiselt ennustamatud, kuid eeldusel, et asjad jäävad nii, nagu need on, näeme järgmisel aastal edasiminekut, ehkki pigem aeglast.“