Mis on põhjustanud finantsturgude languse?

Jaapani keskpanga eelmise kuu lõpus tehud üllatuslik samm kärpida intressimäärad negatiivseks, pani investorite kindlustunde maailma suuruselt komanda majanduse tugevuse suhtes kõikuma. Samuti tõstatas see hirmu, et pankade reservide hoidmine keskpangas ning selle eest pealemaksmine hakkab mõjutama kasumeid.

Õli lisas tulle veel Jaapani keskpanga avaldus, mille kohaselt negatiivsete intressimäärade rakendamine võib ka teised keskpangad sama tegema panna ning madalad intressimäärad viia veelgi sügavamale negatiivsele territooriumile.

Süüst ei ole puhtad ka Euroopa pangad.

“Mälestusted hiljutisest panganduskriisist on jätkuvalt värsked ning meil on tõsine hirm, et ka sellel aastal seisavad pangad silmitsi suurte väljakutsetega. Eurotsooni taastumist võib ohustada ka väikseim pangangussektori nõrgenemine ning kapitali vähenemine,” hoiatas Oanda turuanalüütik Craig Erlam.

Toornafta hindade langus ei ole midagi uut; WTI ja Brenti hinnad hakkasid kukkuma juba 2014. aasta juulis. Analüütikud loodavad, et 2016. aastal hakkab turg vaikselt taas paranema. Eile oli WTI taas alla 30 dollari barreli eest, Brenti hind aga jäi 32,60 dollarile barreli eest.

Naftahindade langus on tabanud energiasektori aktsiaid ning hinna languses süüdistatakse osaliselt ka nõudluse vähenemist Hiinas seoses riigi majanduse jahenemisega.

Rahvusvaheline Energiaagentuur hoiatas täna, et globaalne nõudlus nafta järele aeglustub sellel aastal märkimisväärselt.

Turgude kehvas olukorras on oma süü aga ka Hiina poliitikutel. Nimelt on maailma suuruselt teise majanduse kasv aeglustunud alates 2010. aastast ning 2015. aastal oli riigi SKP kasv viimase 25 aasta madalaimal tasemel ehk 6,9%.

Eelmisel aastal kerkisid aga uued hirmud, et Hiina poliitikud ei suuda riigi finantsturge õieti juhtida; hirm tulenes poliitikute otsusest sekkuda aktsiaturgudesse ning jüaan devalveerida. Samm mõjutas finantstuge üle maailma.

Hiina turud on sellel aastal veelgi langenud.