Toyota võitleb 10 miljoni auto needusega

Nii Toyota, General Motors kui ka Volkswagen Group on raskesse seisu sattunud siis, kui aastas müüdud autode arv on jõudnud 10 miljoni ringi. See on justkui suurtootjate needus, et selle piiri lähedal hakkavad juhtuma halvad asjad.

Aastal 2009, kui Toyota oli just jõudmas 10 miljoni autoni aastas, tekkisid süüdistused, et ettevõtte toodetud autod võivad kontrollimatult kiirendada. Firma pidi tagasi kutsuma miljoneid autosid ja leppis kohtuväliselt USA valitsusega kokku 1,2 miljardi dollarilises leppetrahvis. Miks selline prohmakas juhtus? Toona nähti põhjusena just kiiret kasvu. 

General Motors oli 10 miljoni auto lävel 2014. aastal, kui tulid ilmsiks autode vigased süütesüsteemid. Viga seostati rohkem kui 120 inimese surmaga. Järgnes veel rida vigu, näiteks elektriakende iseeneslik süttimine, mistõttu ettevõte soovitas autoomanikel autosid hoida väljas, mitte garaažis. Viimase paari aastaga on General Motors pidanud tagasi kutsuma kümneid miljoneid sõidukeid.

Volkswagen ületas 10 miljoni piiri 2014. aastal ja me kõik teame, mis peagi juhtus. Eelmise aasta sügisel tuli ilmsiks, et firma oli emissiooninumbrite petmiseks paigutanud diiselmootoriga autodesse spetsiaalset tarkvara. Ettevõtte müük kukkus. Nad on sunnitud tagasi kutsuma suure hulga autosid, maksma trahve siin ja teisel pool Atlandi ookeani ning suur hulk kohtukaasusi ootab veel lahendust.

Selliste juhtumite vältimiseks on Toyotal plaan firma struktuuri muuta. See on üllatav, kuna ettevõtte praegune tegutsemissüsteem viidi sisse alles kolm aastat tagasi. Praegu vastutab üks üksus arenenud ja teine arenevate turgude eest, kolmanda vastutada on tähtsad komponendid nagu mootorid ja käigukastid, neljas üksus on Toyota luksusbränd Lexus.

Wall Street Journali allikate andmeil on Toyota presidendil Akio Toyoda uus plaan jagada firma üksusteks, mis vastutavad kindlat tüüpi ja kindla suurusega autode eest. Näiteks tegeleks üks haru ainult linnamaasturitega ja teine tarbesõidukitega.

Väidetavalt tahab Toyoda panna üksuseid juhtima võimalikult noored juhtkonna liikmed. Eesmärk on kiirendada otsuste langetamist ning luua uus põlvkond juhte.

Toyodale on tegutsemiseks antud üsna vabad käed. Usk temasse on tänu firma tulemustele üsna suur. 2009. aastal, kui ta firma etteotsa astus, sai Toyota aastakümnete esimese aastakahjumi, kuid nüüd märtsis lõppev majandusaasta peaks tulema kolmas järjestikune rekordkasum. Toyoda ametis oldud ajaga on Toyota aktsia hind kahekordistunud.

Toyoda on kõike muud kui tüüpiline Jaapani juht. 2011. aastal vähendas ta Toyota nõukogu liikmete arvu 27 pealt 11-le ja eelmisel aastal suurendas üksuste juhtide vastutuskoormat. Toyoda on juhtkonda palganud välismaalasi, mis on Jaapanis haruldane – seal domineerib tavaliselt püramiidstruktuur.

Samas kritiseerib osa endisi ja ka praeguseid Toyota juhtkonna liikmeid, et firma käsuliin on aeglane ja hierarhiline. Toyota peab otsima võimalusi enda tööd tõhustada. Üks variant oleks luua rohkem globaalseid automudeleid – autosid, mis oleksid samad nii Jaapanis, Indias, Euroopas kui ka Ameerikas. Uus struktuur on asjatundjate hinnangul samm selle poole.

Samal ajal ei maga ka Toyota konkurendid. Volkswagen muudab töökorraldust ja otsib ettevõttesse uut verd. Skandaaliga seotud kauaaegsed juhid on üle parda visatud. Ka Volkswagen vähendas nõukogu liikmete arvu, kuigi vaid kolme koha võrra.

General Motorsi tegevjuht Mary Barra on lubanud täielikult muuta firma tootearendust, parandada toodangu kvaliteeti ja ettevõtte kommunikatsiooni.

Kõigil neil kolmel firmal on palju ühist ja kuigi nende probleemide põhjused on erinevad, siis need tulenevad ühest ja samast soovist – saada ja olla maailma suurim autotootja. Viimastel aastatel on nad aga mõistnud, et see on raske ülesanne.