Tahad investeerida, aga ei oska või viitsi?

Need, kes pole investeerimisega kokku puutunud, võivad pidada investeerimist keerukaks ja kujutavad ette, et see koosneb üksikute aktsiate väljavalimisest ja analüüsimisest, iga päev neil silma peal hoidmisest ning pidevalt aktsiate ostmisest ja müümisest.

Mõni paremal järjel inimene otsustab palgata finantsnõustaja või maksta pangale oma investeeringute haldamise eest kopsakaid summasid. Mõlemal juhul peab investor maksma raha, mis teeb ronitava mäe (ehk hea kasumlikkuse) juba ette palju järsemaks. Samuti on uuringud näidanud, et enamik finantsnõustajaid ei suuda turu keskmist lüüa. Miks peaks keegi siis maksma raha selle eest, et tema investeeringud kasvavad aeglasemalt kui turg ise?

USA peamise aktsiaindeksi Standard & Poor’s 500 keskmine ajalooline aastane tootlus on umbes 10%. Maailma kuulsaim investor Warren Buffett on öelnud, et majanduskasvu ja inflatsiooni koos aktsiate pealt teenitavate dividendidega arvesse võttes peaksid aktsiad kallinema umbes 6–7% aastas.

Milliseid fonde valida? Asja ei pea üldse keeruliseks ajama. Kui sa oled täiesti algaja, siis pane kokku lihtne portfell paarist-kolmest fondist. Õnneks on Eesti suuremate pankade kodulehtedel väga viisakas nimekiri börsil kaubeldavatest fondidest.

Ideaalis peaks igaüks ise endale meeldivad fondid leidma, kuid nimetame siin ühe väga populaarse indeksfondi Vanguard Total World Stock Index Fund (VT), mis jälgib kogu maailma aktsiaturgude sooritust. Päris mugav viis saada terve maailma aktsiad enda portfelli! USA peamise aktsiaindeksi suurimaid firmasid jälgiv iShares Core S&P 500 ETF (IVV) on samuti populaarne valik.

Ära ei tasu unustada ka võlakirjafonde. Väga populaarne ja suur fond on Vanguard Total Bond Market ETF (BND), mis jälgib USA investeerimisjärgu võlakirju.

Üks halb uudis

Palju õnne, et oled oma esimese portfelli kokku pannud! Paraku on mul ka üks halb uudis. Tegelikult ei saa päris 30 aastaks oma investeeringut seisma jätta.

Raha tuleks pidevalt juurde panna. Summad ei pea olema suured, piisab paarist protsendist oma palgast iga kuu, aga tee kindlasti püsimakse. Selle eest saad osta fondiosakuid ja juba natukese aja pärast on sul ootamatult palju raha kontol.

Kui püsikorraldus tehtud, võid ju tõesti investeeringu põhimõtteliselt ära unustada, aga mitte jäädavalt. Pane kalendrisse kirja, et vähemalt korra aastas sa tasakaalustad oma portfelli. Su esialgne portfell jaotus sedasi, et sul oli näiteks 80% aktsiates ja 20% võlakirjades. Oletame, et aktsiatele oli kehv aasta ja võlakirjadele hea. Sel juhul on aktsiate osakaal sinu portfellis langenud 70%ni ja võlakirjade osakaal tõusnud 30%ni. Ilmselt aga aastaga su riskiprofiil muutunud ei ole, mistõttu sa tahad viia selle suhte tagasi esialgsele tasemele.

Selleks on sul kolm võimalust – müü osa võlakirjafondide osakuid maha, osta aktsiafondide osakuid juurde või kasuta iga kuu püsimaksest tulevat raha portfelli tasakaalustamiseks.

Nende põhimõtete järgi tegutsedes tekib sulle hästi esindatud ja hajutatud portfell, millel on üsna suur tõenäosus lüüa inflatsiooni ja kasvatada sinu rikkust.

Esimese sammu astumine võib tunduda hirmutav, aga internetipangas saab kõik protseduurid lihtsalt tehtud ja vähem kui poole tunniga peaks sul koos olema päris kenake portfell. Edasi pead vaid kord aastas sellele pilgu peale viskama.