Eestlane veab Mustal Mandril suurt äri

Mocotexi finantsjuht räägib intervjuus Äripäevale, mida tuleb Aafrikasse investeerimisel kindlasti arvestada, ja õpetab, kuidas saaksid regiooni kasvust kõige lihtsama vaevaga kasu lõigata Eesti kohalikud väikeinvestorid.

Kuidas te Mosambiiki sattusite?Esimesed kaks aastat töötasin Trigoni kontoris Tallinnas kinnisvara alal. Järgmise sammuna lendasin kaks korda kvartalis Aafrika vahet, kus otsisin potentsiaalseid investeerimisprojekte. See oli päris pikk protsess ja võttis ligi kaks aastat aega. Analüüsisin ligi 50 projekti Mosambiigis ja Tansaanias. Kui me lõpuks leidsime Mocotexi investeeringu, siis algusest peale oli mul plaan tulla siia seda projekti juhtima ja ellu viima. Viimased kaks aastat olen olnud praktiliselt kogu aeg kohapeal Mosambiigis.

Kuidas see kohapealne töö ja elu välja näeb?See on suhteliselt töine ja maalähedane elu. Oleme 1600 kilomeetri kaugusel pealinnast, väikses linnas nimega Mocuba, kus on 150 000 elanikku. Vahel võtan mõne nädalavahetuse vabaks, et käia rannas või vaadata siin naaberriikides ringi. Meil on kohapeal välismaalastest koosnev tiim. On üks prantslane, üks lõuna-aafriklane, üks briti zimbabwelane ja mina. Meil on väike kommuun siia tekkinud – nagu laagrielu.

Hetkel oleme just kahekordistanud oma logistikaparki. Meil on praegu 70 DAFi veoautot koos haagistega ja me arendame välja logistikakoridore Mosambiigi sadamatest Aafrika sisemaale Malawisse ja Sambiasse. Viimasel ajal olen pidanud käima päris palju naaberriikides Lõuna-Aafrikas ja Malawis uutele klientidele meie teenuseid müümas. Mosambiik on majanduskeskkond, kus ettevõtte haldamine käib keerukalt ja ilma spetsiaalsete lubadeta ei ole näiteks välisvaluutat võimalik oma kontol hoida peale kohaliku valuuta. Finantsjuhina pean riskijuhtimise aspektist vaatama, et me ei oleks kohaliku valuuta küüsis, mis on viimase 12 kuuga ligi 50% devalveerunud. Eelmisel aastal olime väga edukad kauba ja teenuste eksportijad, ligi 95% meie müügist oli dollaris.

Enamik meie konkurentidest on kohalikud Mosambiigi ettevõtted, mis on üsnagi lihtsad ja ei suuda klientidele pakkuda ülevaatlikku ja usaldusväärset logistikateenust. Meie tahame oma klientidele pakkuda oluliselt kvaliteetsemat teenust. See tähendab ka seda, et meil on live 24/7 satelliit jälgimissüsteemid. Viimase kolme kuu jooksul oleme juurutanud väga efektiivse kulubaasi juhtimise süsteemi, kus suudame iga masina kohta vaadata välja, kui palju oleme kütust kulutanud, kui palju kliente teenindanud ja kui palju remondile kulutanud. See, mis Eestis oli 15-20 aastat tagasi logistikasektoris standard, on siin alles praegu hakanud tulema turule.

Kui keeruline on Eesti taustaga Aafrikasse minna?See on pigem kättevõtmise, motivatsiooni ja tahtejõu küsimus. Ma ei arvaks, et see oleks investori seisukohast keeruline, kui eelnev on täidetud. Kõik väljaspool ELi asuvad arenevad turud, olgu Mosambiik, Brasiilia või Hiina – see on ikkagi sama raske või sama lihtne olenevalt kättevõtmisest ja strateegiast. Eelkõige peab investoril olema väga hea arusaam turul toimuvast.

Meie võtsime ka konkreetse eesmärgi, et esimesed aastad käime Mosambiigis kohapeal, investeerime ja õpime, kuidas see turg toimib. Õpime, mis projektid on saadaval ja mis on turu arengutase. Ilma selleta oleks ilmselt investeerinud esimese hooga hoopis teistesse projektidesse ja neid oleks olnud oluliselt keerulisem ellu viia. Igal areneva turu investoril peab olema väga hea talupoja matemaatika ja mõistus. See on kõige vajalikum oskus, millega hakkama saada.

Tõusupotentsiaal on oluliselt suurem?Absoluutselt. Mosambiigis elab 25 miljonit elanikku. Oleme otse Malawi külje all, meil 500 kilomeetri raadiuses elab 30 miljonit elanikku. Kogu selle regiooni SKP on umbes 50% Eesti omast. See on see vähene jõukus, mida toodab 30 miljonit inimest ja mis on viimastel aastatel jõuliselt kasvanud.

Turud on siin hoopis teises arengustaadiumis, kus SKP kahekordistamine ei ole teab mis keeruline ettevõtmine makromajanduse seisukohast. Hästi paljud tööstusharud ja ettevõtted on alles algfaasis ja ei eksisteeri domineerivaid ettevõtteid logistikaturul või põllumajandussektoris. Siin on meie ligi 20 miljoni euro suurune bilansimaht ikkagi väga suur ettevõte.

Milliseid riske teie turule sisenemisel esile tooks?Kindlasti tuleb arvestada legaalseid ja kultuurilisi riske. Arusaamine Portugali kultuurist on oluline, kuna Mosambiik oli kunagi Portugali koloonia ja on võtnud üle kõik Portugali seadused.

Tuleb vaadata üle makromajanduslikud prognoosid ja aru saada, kust see riigi SKP kasv tuleb ja kust tuleb kasv tavakodanike jaoks. Sa pead nägema seda kasvu tänaval. Sa pead nägema, et eile oli keskmisel tarbijal Nokia telefon, täna on tal on nutitelefon ja homme ta läheb autot või mootorratast ostma jalgratta asemel. Eestist Aafrikasse liigub väga vähe investeeringuid, kuna Eesti ettevõtted ega investorid lihtsalt ei tea väga palju Aafrikast.

Oma kogemusest: kui vanemad ütlevad, et Elevandiluurannikul oli terrorirünnak ja aasta tagasi oli Ebola kriis Sierra Leones, siis tegelikult inimesed ei mõista, et Aafrika on 54 riiki ja pindalalt Euroopast kolm korda suurem. Mosambiigist põhjast lõunasse on 2500 kilomeetrit. See on sama hea võrdlus kui öelda eestlasele, et Bulgaaria on täpselt sama, mis Luksemburg – mõlemad asuvad ju Euroopas.

Mosambiigi puhul siis julgeolekuriski pole?Pigem on probleem üldine korruptsioon erinevates sektorites. Julgeolekuriski siin oluliselt tunda ei ole. Hetkel on käimas kahe poliitilise opositsioonijõu vahel väike relvakonflikt, mis lõõmab meist eemal Kesk-Mosambiigis ja praegu see igapäevaelu ei ole puudutanud. Sama konflikt juhtus ka 2013.-2014. aastal. Riik on tegelikult väga suur ja lai. Lõppude lõpuks on igal investoril oluline aru saada, et riik on maailma arengutasemelt viimase 15 seas. See on ikkagi riskantsete riikide kategoorias.

Igapäevaelus on lihtne kohanduda?Kliima mulle väga meeldib, siin on mõnus soe. Oktoobris-novembris oli meil siin näiteks 47 kraadi. Talveperioodil läheb 15–20 kraadi peale. Päike paistab enamasti, aga novembrist märtsini on siin vihmaperiood.

Pigem on see kultuuri pool, mis vajab kõige rohkem harjumist. Inimesed on ikkagi väga pealetükkivad ja sotsiaalne kihistumine on suur jõukuse tasemelt lähtuvast. Räägime hästi paljudest aafriklastest, kes sõidavad Ferraride, Porschede ja Lamborghinidega pealinnatänavatel, samal ajal kui 2 kilomeetrit eemal slummides miljon inimest elab vaesuses. Nende kogu vara on mobiiltelefon ja 10 dollarit rahakotis.

Mosambiik on minu hinnangul Aafrika riikidest üks meeldivamaid kohti, kus perega elada. Väga kariibilik vibe on mosambiiklastel sees. Euroopa teenused ja kaubad on siin enamasti kõik saadaval, kuigi oluliselt kallimad kui kodus. Siin elab palju lääneriikide ekspatriaate ehk professionaalseid välismaal töötajaid alates tegevjuhtidest kuni raamatupidajateni. Nädalavahetusel on pealinnas selline tunne, nagu oleks Euroopas, ja tänavakohvikud on siin elavaid lõuna-aafriklasi, portugallasi, itaallasi, britte ja ameeriklasi täis.

On konkurents teiste välisinvestoritega tihe?Jah, Mosambiik on olnud Aafrikas viimased 3–4 aastat üks suuremaid välisinvesteeringute saajaid. Me räägime siin 3–4 miljardist eurost aastas. See on 1/3 riigi SKPst. See on tegelikult metsik summa. Ameeriklased on näiteks väga suured investorid, samuti saudiaraablased, austraallased, hiinlased, inglased, prantslased, portugallased, lõuna-aafriklased ja Skandinaavia maad samuti. Kui vaadata Mosambiiki Aafrika riikide seas üldiselt, siis siin on väga suured kasvuvõimalused. Näiteks kolm aastat tagasi kinnitati Põhja-Mosambiigis Aafrika ja ühtlasi maailma üks suurimaid maagaasimaardla leiukohti. Eeldatakse, et see peaks riigi SKP automaatselt viiekordistama.

On see ka konkurentsi põhjus, et regiooni on hiljaaegu avastanud välisinvestorid?Kui ma esimest korda tulin Mosambiiki, siis mõtlesin, et olen üks esimesi investoreid, kes siia satub. Tegelikult on Mosambiik olnud Portugali koloonia pikka aega ja investorid on siin sees olnud juba aastakümneid.

Lääne-Euroopa endiste koloniaalriikide seisukohast ei ole tegemist kindlasti nüüdisaegse investeerimishuviga. Ameeriklased tunnevad seda riiki juba 50ndatest. Meil on siin investorid, kes on käinud läbi Mosambiigi koloniaalsõja, käinud läbi Mosambiigi iseseisvussõja ja on hetkelgi siin sees. Viimane investorite laine tuli 2005.–2008. aastatel. Just eelkõige maavaradesse. Lisaks maagaasile on Mosambiigil ülisuured kivisöevarud. Maailma üks suurimaid kaevandusettevõtteid, Brasiilia Vale, on olulise osa oma portfellist siia suunanud.

Aafrika võib niisiis endiselt olla tänapäeval hea koht, kus rikkaks saada?Potentsiaali on kindlasti, aga omast kogemusest tean, et kuskil 3/4 otse-investoritest pakib oma asjad kokku esimese 12–24 kuu jooksul. Nad lihtsalt alahindavad turu suurust ja alahinnatakse kindlasti ka seda, kui palju on vaja alustamiseks käibekapitali. Tuleb arvestada, et pankadest laenu saamine on äärmiselt keeruline ja kõik tuleb omakapitalile üles ehitada.

Kõige suurem probleem on tööjõu kvaliteet. Kohalikel ei ole meie poolt eeldatavaid läänelikke oskusi ja haritud tööjõud on kallis. See on ka põhjus, miks investorid ja kohalikud ettevõtted on riiki sisse toonud väga palju välistöölisi.

Kuidas Eesti investor saaks Mosambiigi majanduse käekäigust kasu lõigata?Tegelikult päris paljud Aafrika ettevõtted on börsil saadaval. Mina soovitaks kahte asja. Kui oskuslikumad investorid tahaksid konkreetseid aktsiaid, siis esiteks tasuks vaadata mandril olevaid erinevaid börse. Näiteks Johannesburgi (Lõuna-Aafria Vabariigi) ja samuti Nigeeria ja Keenia börsi.

Paljud Aafrikas tegutsevad ettevõtted on tegelikult noteeritud ka väljaspool Aafrikat. Kindlasti vaadata Londoni, Põhja-Ameerika ja Austraalia börse. Oluline on siinkohal investeerida vastavatesse makrotrendidesse kontinendil nagu toorained, finantssektor, kaubandus ja tarbimine jne.

Kui üksikaktsia riski võtta ei taha, siis ma soovitaks Aafrika-teemalisi aktsiate või riikide võlakirjade indeksfonde, mis peaks olema saadaval Eesti pankade kaudu.

Kui pensionini on veel 15-20 aastat minna, kas te soovitaksite Aafrikasse investeerimist? Arvan, et arenevatel turgudel võiks olla suur osakaal ühe eestlase portfellis, seega ma kindlasti soovitaks Aafrikasse investeerimist. Kui vaatame maailmamajandust täna, siis peamine kasv tuleb väljastpoolt OECD riike. Kindlasti oleks see väga positiivne investeering tulevikku. Tasuks vaadata investeeringuid, mis on väga madala hajutatud riskiga.

Mosambiigi risk on oluliselt suurem ja ettearvamatum kui arenevate turgude või Aafrika kontinendi üldine risk. Kui vaatame järgmise 5–10 aasta perspektiivi, siis kindlasti turud kasvavad väga oluliselt. Rahvastik kasvab 2,5–3% aastas ja see kasv kajastub kohe ka SKP kasvus. Lisaks mõjutab riikide makromajandust üha suurenev linnastumine ja naturaalmajanduse kadumine ehk põlised põllumehed lähevad maalt linnadesse tööle.