Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ärikinnisvara kui investeering tulevikku?

    Baltic Horizon Fund on börsil olnud veidi üle kuu.Foto: Reuters/Scanpix

    Veidi üle kuu aja tagasi Nasdaq Balti fondinimekirjas noteeritud Baltic Horizon Fundi (BHF) esimesse tegevuskuusse jäävad mitmed uued investeeringud ning kasvu loodetakse ka tulevikus.

    „Baltic Horizon Fundi noteerimine on esimene investeerimisfondi kauplemisele võtmine Eesti turul ja seega peaks investorite jaoks tegemist olema väga rõõmustava uudisega,“ oli Nasdaq Balti börsiteenuste juht Daiga Auzina-Melalksne 6. juulil, mil BH esimese kinnisvarafondina Tallinna börsil noteeriti, positiivne. Baltic Horizon defineeris end kohe professionaalselt juhitud ning dividendidele orienteeritud ärikinnisvara fondina, millel on ette valmistatud rida atraktiivseid investeeringuid nii Eestis, Lätis kui Leedus.
    Hoogne kuu
    Esimese börsil oldud kuu jooksul asuti hoogsalt oma eesmärke täitma ning investeeringutena soetati nii G4Si peahoone Tallinnas kui Upmala Biroji Riias. Upmala renditootluseks ennustatakse 7,25 protsenti aastas ning turvafirmalt loodetakse teenida 7,5protsendilist aastatootlust. „BHF lubas emissiooni ajal, et kaasatav raha suudetakse kiiresti investeerida, seega võib esimese kuu tegevuse põhjal nendega rahul olla,“ leidis Trigon Capitali Balti fondi juht Veiko Visnapuu.
    Visnapuu toonitas, et seda tüüpi fondi puhul on investori seisukohast väga oluline, et raha ei jääks niisama seisma, vaid hakkaks ennast võimalikult kiiresti tootma. Baltic Horizon Fundi juht Tarmo Karotami sõnul suudeti aga eelmise kuu tehingute abil lisaks raha ringlusesse paiskamisele hajutada rohkem ka portfelli riski. „Seda nii geograafiliselt kui ka büroosegmendi lõikes,“ selgitas ta, lisades et mõlemad investeeringud on kaetud pikaajaliste rendilepingutega.
    Hästi läheb ka Baltic Horizoni fondiosakutega kauplemine. Nasdaq Tallinna kommunikatsiooni- ja turundusjuht Ott Raidla tõi välja, et alates noteerimisest kuni tänaseni on nendega tehtud 20 tehingut. „Sama aja jooksul on Balti börsil noteeritud fondidega kokku tehtud 42 tehingut, mis tähendab, et pea pooled tehingutest on seotud Baltic Horizon Fundi osakutega,“ kirjeldas ta uustulnuka edukust. Raidla sõnul laienes tänu BHFile ka turul kaubeldavate finantsinstrumentide valik. „Varem Balti turul kinnisvarasse investeerimise võimalus puudus,“ sõnas ta.
    Ka Karotam on saavutatuga rahul. „Arvestades juulit kui puhkustekuud ning seda, et osak kaupleb hetkel NAVi (puhasväärtus. toim) suhtes kerge premiumiga, peame oma esimest tegevuskuud edukaks,“ märkis ta. „Lisandunud on ka mõned Eesti jaeinvestorid, kes sisenesid peale IPO-t järelturul ning see näitab investorite jätkuvat usku meie kvaliteetportfelli rahavoopotentsiaali,“ rõõmustas Karotam.
    Edu sõltub rahapoliitikast
    Visnapuu hinnangul sõltub nii Baltic Horizon Fundi kui ka kogu kinnisvarasektori tulevik pankade valmidusest kohalikul tasandil valdkonda tehtavaid investeeringuid finantseerida. „Peamiselt tuleb jälgida globaalset intressikeskkonda,“ märkis Visnapuu. „Niikaua, kuni keskpangad jätkavad tänast äärmiselt lõtva rahapoliitikat, on ka ärikinnisvaral pigem positiivne väljavaade,“ lisas ekspert.
    Praegustes tingimustes aitab kinnisvarasektorit peamiselt see, et paljud suured institutsionaalsed investorid, näiteks pensionifondid ja kindlustusportfellid, otsivad võlakirjadele asendust. „Kinnisvara on sellistele rahapaigutajatele üks väga väheseid alternatiive, mistõttu ollakse stabiilsete kinnisvaraportfellide eest valmis pakkuma järjest kõrgemat hinda,“ selgitas Visnapuu.
    Karotami arvates iseloomustavad praegust olukorda langevad laenukulud ning stabiilselt kasvav majandus. „See väljendub suurenevates rendihindades, eriti uusehitiste puhul,“ sõnas ta. Optimismi jagub tal uute hoonete ning ärikinnisvara suhtes. „Keerulisemaks läheb vanadel ehitistel oma konkurentsivõimelisuse ning alternatiivkasutuse leidmisega,“ lisas BHFi juht.
    Trigon Capitali Balti fondi juht leiab ka, et kuigi praegu on ärikinnisvaral positiivne väljavaade, võib tulevikus ka probleeme tekkida. „Pankade valmidus kinnisvaraostude rahastamiseks võib väheneda, sest ei soovita liiga suurt laenuportfelli kontsentratsiooni ühte sektorisse,“ selgitas Visnapuu. „See mõjuks tervele kinnisvarasektorile negatiivselt, kuna lõppinvestori tootlus jääb väiksema võimenduse tõttu madalamaks,“ lisas ekspert, soovitades investoritel jälgida teraselt keskpankade intressikeskkonda puudutavat tegevust.
    Laiendatakse koostööd
    Äsja Tallinna börsil noteeritud fond tahab ärikinnisvara turu kasvades jõuda miljardi euro suuruse portfellini, ning seejuures loodetakse koostöö suurenemisele teiste riikidega. „Väikeinvestorite investeeringud koonduvad üha rohkem pealinnadesse ning eeldus on, et Baltikumi majanduslik koostöö Põhjamaadega suureneb aastate jooksul veelgi,“ viitas Karotam erinevatele võimalustele.
    Samuti muutub fond tulevikus ligipääsetavamaks ka suuremale investorite ringile. „Kui senini valitsesime mitte-avalikku kinnisvarafondi, mis on üpris kinnine klubi, siis edaspidi saavad börsil ärikinnisvara investeerimispositsiooni läbi Baltic Horizoni võtta kõik soovijad,“ kinnitas Karotam. „Seepärast soovime edaspidi avalikkuse ees veel rohkem tutvustada oma varade potentsiaali, tegevusmudelit, meeskonda ning ülipikaajalist Baltikumile suunatud investeerimisfilosoofiat,“ rääkis fondijuht tulevikuplaanidest.
    Majandatakse tulevikku vaatavalt
    Baltic Horizon on Karotami sõnul seadnud eesmärgiks jätkusuutliku kasvu. „Ostame uusi kvaliteetvarasid Tallinnas, Riias ja Vilniuses, kuni turu hinnastamine seda lubab,“ ütles ta. „Meie investeerimisstrateegia on väga pikaajaline, madala laenukoormusega ning orienteeritud headele pikaajalistele suhetele tugevate rentnikega,“ märkis Karotam, lisades et prioriteet on positiivse rahavoo pealt dividendide maksmine ka volatiilsematel aastatel.
    Fondijuhi sõnul arvestatakse ka sellega, et tulevikus võib tekkida globaalseid ootamatusi, mis mõjutavad Baltikumi erinevaid majandussektoreid. „Seega peab ka meie portfell olema maksimaalselt hajutatud, nii geograafiliselt kui rentnike lõikes,“ tõdes Karotam.
    Ka Visnapuu on BHFi tulevikuväljavaadetes positiivne. „Usun, et neil on huvitavad ja kvaliteetsed objektid ning pikaajalised lepingud tugevate rentnikega,“ põhjendas ta oma optimismi. „Samuti on neil võimalus osasid objekte laiendada ehk fondi tulubaasi laiendada,“ lisas ta.
    Lisaks on Visnapuu hinnangul Baltic Horizonil mõneks ajaks maandatud ka intressimuutuste risk. „Kui intressikeskkond püsib tänasel tasemel, usun et nende kinnisvara vastu on huvi ka teistel investoritel ja fondi vara väärtus võib tõusta,“ ütles ta. „Investori seisukohast tuleb aga loota, et fond liiga ahneks ei läheks – see tähendab, et enda investeerimisprotsessis jäädaks äärmiselt selektiivseks ning ohverdataks sellele ka kiire kasv,“ lõpetas ta hoiatava noodiga.
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.