Rootsi erakooli edukas börsidebüüt - aga on see sünnis?

Ühtlasi sai sündmusest uut hoogu debatt Rootsi ühiskonnas, kas ja kuivõrd võivad avalikke teenuseid pakkuvad asutused olla kasumit taotlevad.

„Minu jaoks ei ole see ilmselge, et börsifirmaks olek ja kvartalimajandus on koolide jaoks kõige sobivam,“ kommenteeris Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson majanduslehele Dagens Industri. Ministri arvates ei ole avalike teenuste erastamisega rikastumine sünnis.

„Loomulikult torkab see silma, kui maksumaksja raha, mis on makstud lastele hea koolihariduse tagamiseks, läheb selle asemel eraisikutele suurteks kasumiteks,“ ütles ta.

Rootsi valitsuse tellimisel on novembri alguseks valmimas analüüs, kas avalike teenuste pakkumisel nagu kooliharidus ja tervishoid tuleks erasektori ettevõtetele kehtestada kasumilagi. Analüüsi koostab Eesti juurtega endine Malmö linnapea Ilmar Reepalu.

Börsidebüüdi päeval, mis oli läinud neljapäev, kasvas Rootsi Inglise kooli väärtus 681 miljoni Rootsi krooni võrra. IES viis Stockholmi börsile 29% ettevõtte aktsiatest, 11,5 miljonit aktsiat maksumusega 52 krooni aktsia.

Aastast 2012 on kooli üks osanikke Bostonis asuv riskikapitalifirma TA Associates. Börsidebüüdil olid ankurinvestoriteks Swedbank Robur, investeerimisfirma Öresund ja varahaldusfirma Norron. Investorite seas on ka Rootsi pensionifond Tredje AP-fonden.

Barbara Bergström oli börsidebüüdi tulemusega väga rahul. „Ma arvan, et see näitab tavatult kõrget hinnangut meie kvaliteetkoolidele,“ kommenteeris ta Dagens Industrile. Võimaliku kasumilae kehtestamist hindab ta aga rumaluseks ja poliitiliseks punktijahiks. Sellise laega poleks tal olnud võimalust oma koolivõrku laiendada.

Dagens Industri avaldas nädalalõpu lisas Barbara Bergströmiga ka pikema intervjuu, milles tutvustas eduka börsidebüüdi teinud kooli saamislugu ja põhimõtteid.

Barbara Bergströmi sundis oma kooliprojekti käivitama frustratsioon. Ta oli ühes tavalises Rootsi koolis loodusteaduste õpetaja ja üsna varsti hakkas teda häirima lohakus ja ükskõiksus, mis väljendus nii selles, et lagunevat koolihoonet ei kohendatud, kui ka selles, et õpetajaid hea töö eest ei tunnustatud. Selline suhtumine kandus üle klassiruumi. Bergströmis süvenes veendumus, et ta suudab kõike seda ise palju paremini teha. Ja kui see 1992. a Rootsi koolireformiga võimalikuks sai, tegi ta unistuse oma koolist teoks.

USA juurtega Bergströmil ei olnud Rootsis ei erilisi kontakte ega suuremat stardikapitali, algus sai tehtud telefoniraamatust otsitud numbritel helistades ja firmadelt kontorite uuenduse järel üle jäänud mööblit küsides, rääkis ta intervjuus. Esimene kool avas uksed aastal 1993.

Kool on ingliskeelse kallakuga – pooled õppeained on inglise keeles ning suurt rõhku pannakse distsipliinile. „Tough love,“ on Bergströmi moto. Distsipliin peab tagama õpilastele õpirahu ja selged orientiirid, millest joonduda. Õpilased ei pea kartma ei verbaalset ega füüsilist vägivalda. „Kool on töökoht, kus on vaja korda ja struktuuri, ja kui täiskasvanud oma autoriteedi maksma panevad, siis peavad õpilased tundma, et see sünnib hoolimisest ja armastusest,“ rääkis Bergström.

Kokku on kontsernis 30 kooli, millest viimane avati augustis. Mitmed koolid on asutatud n.ö probleemsetes piirkondades. Seal on edu võimalused kõige suuremad, ütleb Bergström. Lastele tehakse selgeks, mida neilt oodatakse ja kuidas seda saavutada. Religioosseid sümboleid ei lubata, öelgu diskrimineerimisombudsman mida tahab. Vabakasvatusse Bergström ei usu. Ja keegi pole kohustatud tema koolis käima. 

„Ma jätkan koolidega täie auruga,“ ütles 70aastane Bergström börsidebüüdi järel. Noteerimisest saadud raha läheb fondi, millest on plaanis toetada olulisi uurimisprojekte Rootsis, teadusajakirjandust ja haridust. „See annab hea tunde,“ ütles ta. Raha peab ringlema.