Kuidas mõjutab Trump Rootsi börsifirmasid?

SAABi hävitajad Gripen  Foto: Scanpix/Reuters
Sirje Rank • 11 november 2016
Jaga lugu:

Rootsis muretsetakse USA uueks presidendiks valitud Donald Trumpi protektsionistliku kaubanduspoliitika pärast, kuid real Rootsi börsiettevõtetel on Trumpi poliitikast võita.

Kui ebakindlus maailmas kasvab, on tõusulootust näiteks turvafirmade ja kaitsetööstuse ettevõtete aktsiatele. Trumpi infrastruktuuri investeeringute kava ja lubadus jätkata panustamist nii söe- kui ka naftatööstusele võib kergitada ehitusfirmade, masinaehituse ja toormetootjate aktsiaid.

Isegi Ericssonil on põhjust kergemalt hingata. Eile kerkisid selliste firmade nagu Atlas Copco, Lunding Mining ja Boliden aktsia aasta kõrgeimale tasemele.

Rootsi majanduslehe Dagens Industri analüütikud on analüüsinud, milliseid ettevõtted Stockholmi börsil võiksid Trumpi võidust võita. Ning kes on kaotajad. Välja on pakutud ka võimalik portfell neile, kes ebakindlal ajal parema meelega riske vähendaksid ja panustaksid vanadele headele dividendiaktsiatele.

Ehitusfirmadest on üks võimalik võitja Skanska. Skanska on üks USA suurematest ehitusfirmadest ja saabki suurema osa käibest just USA turult, mitte Rootsist. Vastavalt 37% ja 22%. Skanskale on soodne Trumpi infrastruktuuri investeeringute kava, millele ta on lubanud panustada viie aastaga 500 miljardit dollarit. Trump kordas seda investeeringute kava plaani ka oma võidukõnes, millest võib välja lugeda, et see on kindlasti tema prioriteet. Skanska on USAs tugev just infrastruktuuri ehituses – nii võivad sellel turul ees olla prisked aastad.

Samal põhjusel – suured investeeringud infrastruktuuri – oleks võitjate seas ka terase- ja metallitootjate aktsiad. Vase hind kerkis Trumpi valimise järel 6-7%, mis on positiivne sellistele Rootsi firmadele nagu Boliden ja Lundin Mining. Ka terasetootja SSAB väljavaateid võib hinnata paranenuks, ehkki võib vaielda, kui edukalt suudaks Trump trahvitollidega Hiina terast Ameerika turult eemal hoida. Võimalusi impordiks võib leida teiste riikide kaudu.

Infrastruktuuri investeeringud ja Trumpi positiivne suhtumine nafta- ja söetööstusesse võib kasvatada nõudlust kaevandusseadmete järele, mis võiks olla positiivne Rootsi firmadele Sandvik ja Atlas Copco. Sandvik on samas oma viimastes majandusaruannetes muretsenud Trumpi protektsionismi pärast – ettevõte saab suure hulga tulust ekspordist USAsse.

Üks suur võitja Trumpi võidust on SAAB. Trump nõuab, et NATO riigid rohkem ise oma kaitsevõimesse panustaksid – praegu on vaid viis riiki 28 NATO riigist eraldanud kaitsekulutusteks vähemalt 2% SKPst. Kui ka teised seda teevad, võib see SAABile tuua hulga uusi tellimusi. Ja ettevõtte tooteportfell on lai – Gripen-tüüpi hävitajatest radarisüsteemideni.

Ka turvakontserni Securitas väljavaated on head – Dieboldi ülevõtmisega suurendati mullu tuntavalt oma positsiooni USA turul. Securitas on neid firmasid Stockholmi börsil, mis kõige enam USA turust sõltuvad – sealt tuleb ca 41% käibest. Üldine ebakindluse kasv võib suurendada nõudlust firma teenuste järele mitte üksi USAs, vaid ka Euroopas ja Ladina-Ameerikas.

Ka ravimikontsernile AstraZeneca peaks Trumpi võit olema positiivne uudis. Demokraatide kandidaat Hillary Clinton lubas oma valimiskampaanias selgelt ravimite hinna tõusu piirata. Trumpilt selliseid lubadusi ei tulnud. Kardeti Clintoni võitu ja demokraatide kontrolli all senatit, kuid läks vastupidi.

Telekommunikatsiooniseadmete tootjale Ericssonile on USA suurim turg. Ettevõtet on sellel turul aidanud Hiina Huawei kõrvaletõrjumine julgeolekupoliitilistel põhjustel. Samal ajal on Alcatel-Lucenti üle võtnud Nokiast saanud sellel turul tõsine konkurent. Mitu klienti USAs oleks tahtnud siiski ka Huaweile ukse avada, kuid Trumpi võiduga – kes on Hiinat väga teravalt kritiseerinud – on see risk ilmselt maas.

Rõivaketile H&M on USA kaupluste arvu poolest varsti suurim turg. Rõivaste ostu Trumpi valimisvõit vaevalt mõjutab, küll aga võib negatiivne mõju olla dollari tugevnemisel. H&M ostab palju kaupa sisse dollaris, kuid müük toimub valdavalt teiste valuutadega riikides.

Volvo aktsia on viimasel aastal olnud surve all, kuna raskeveokite nõudlus on USA turul vähenenud. Kui globaalne kaubandus Trumpi poliitika tõttu koomale tõmbab, võib see negatiivset trendi süvendada. Samas on firma jaoks positiivne, et Rootsi kroon Trumpi valimise järel nõrgenes. Ja Trumpi infrastruktuuri investeeringute plaan võib taas suurendada nõudlust ka raskeveokite järele.

Rootsi ettevõtted, mis saavad märkimisväärse osa käibest (%) USA turult:

Hexpol (58,4), Dometic (45,9), Loomis (41,3), Husqvarna (40,7), Astra Zeneca (40,3), Skanska (37,1), Swedish Match (35,6), Securitas (34,9), Assa Abloy (33,8), Electrolux (33,7), Getinge (33,4), AAK (33,2), SOBI (29,1), Elekta (27,6), Autoliv (26,9), Volvo (26,9), Ericsson (26,0), Hexagon (25,0), SKF (22,0), Trelleborg (22,0), SSAB (20,8), ABB (20,0), Atlas Copco (18,1), Alfa Laval (16,9), Lundin MIning (16,7), Sandvik (15,8), Nibe (14,3), H&M (13,2).

Dagens Industri on välja noppinud aktsiad ka nende jaoks, kes tahavad ebakindlal ajal pigem panustada stabiilsusele ja aastast aastasse kasvavatele dividendidele.

Sinna on DI kogunud sellised ettevõtted nagu Castellum, mis on dividendi suurendanud 18 aastat järjest. Duni ja H&M, mis pole kunagi dividendi kärpinud. Wihlborgs, mis aastast 2005 on iga aasta dividendi suurendanud. Firmade seas, mis pole kunagi dividendi vähendanud, on selles portfellis veel Alfa Laval, Swedish Match, Knowit ja Beijer Alma. Vähemalt viimased kümme aastat dividendi mitte vähendanud või igal aastal suurendanud on veel Intrum Justitia ja Axfood.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt