Kaua veel pull perutab?

Donald Trump pärib ametisse astudes 2826 päeva vanuse ralli USA aktsiaturgudel, mis seni on suutnud üle olla ajaloo normidest, nõrgast majanduskasvust ning 15 kuud kestnud ettevõtete kasumite langusest, mis on teinud väärtpaberid väga kalliks. Paljude investorite huulil on küsimus: kaua veel?, sest juba augustis 2018 saaks sellest pulliturust ajaloo kõige pikem.

Juba praegu on see tsükkel 32 kuud pikem kui keskmine pulliturg alates 1930ndatest. Võib-olla see tsükkel ei lõpe niipea, miski ei välista seda. Tõenäolisem on aga, et järgmise nelja aasta jooksul pauk tuleb.

Trump kindlasti eelistab, et aktsiaturg laseks õhu välja kohe tema tenuuri alguses, sest ajastus on oluline. Viimase kolme USA presidendi – Bill Clinton, George W. Bush ja Barack Obama - jaoks on turutsüklite ajastus olnud vägagi soosiv. Esimese ametiaja alguses tuli langus ning teise ametiaja alguseks nautis majandus tugevat kosumist.

Aktsiatekõverat ei tasu otseselt siduda ajaloolise mustri ega presidendi ametiajaga, kuid sel on oma tõde sees ja arvestades turgude inimlikkuse faktorit ei tasuks seda kõrvale heita. Praegu räägivad languse kasuks nullis püsivad firmade kasumid, eesseisev Föderaalreservi baasintressimäärade tõstmine ning nõrgim majanduslik taastumine kriisist pärast teist maailmasõda.

Aktsiad on tänapäeval vastupidavamad?

Valimistele eelnenud päevadel rallis turg, kui Hillary Clintoni võit paistis kindel, ning rallis ka Trumpi võidu puhul, sest pärast tema võidukõnet muutus investorite meelestatus tema suhtes. Tegelikult ei tohiks sellel kõigel väga suurt vahet olla ning pigem mõjutab presidendi valimine konkreetseid sektoreid. Leuthold Weeden Capital Managementi uuring näitas, et aktsiate tootlus alates 1928. aastast on põhimõtteliselt sama nii vabariiklasest kui demokraadist presidendi ametiajal.

Viimased aastad on krahhi ennustajad pidevalt pidanud oma sõnu sööma ja paistab, et tänapäeval on aktsiad lihtsalt vastupidavamad kui vanasti. Bloombergi andmeil jäävad kolmest pikimast pulliturust kaks viimasesse 30 aastasse ja viimased viis pulliturgu kestnud keskmiselt 800 päeva ehk üle kahe aasta kauem võrreldes neile eelnenud viiega.

“Ühendriikides ei ole piisavalt kasvu, et tekitada ülejääke, mis traditsiooniliselt on viinud järgmisse majanduslangusse,” kommenteeris Bloombergile Haverford Trusti finantsjuht Hank Smith. “Majanduslanguse tõenäosus on madal ja osalt tuleneb see just sellest, et meil on sedavõrd nõrk majandustõus.”

Valimiste järel turud rallivad

Pullituru püsimise kasuks räägib ka asjaolu, et üldiselt on uue administratsiooni ametisse tulek aktsiatele hea aeg. Alates 1928. aasta presidendivalimistest on S&P 500 indeks valimistele järgnenud kalendriaasta jooksul rallinud keskmiselt 5,1%. Viimasel kahel juhul, 2009 ja 2013, tõusis S&P mõlemal korral vähemalt 23% protsenti, selgub Moody’s Analyticsi andmetest.

Hea võrdlus on aasta 2000, kui Bush võitis valimised. Tema ametisse astumise ajaks oli turg rallinud juba kümme aastat ning Bushi ametiaja esimese 22 kuu jooksul kukkusid aktsiad üle 40% ja lõpp saabus alles aasta pärast maailma kaubanduskeskuse rünnakuid.

Bushi jaoks oli see tegelikult hea ajastus, sest 2004. aasta valimispäevaks oli S&P 500 eelnenud 19 kuust tõusnud 15 juhul. Valimispäevale eelnenud aasta jooksul rallis indeks 10%, aidates, vähemalt osaliselt, Bushi tagasi ametisse. Obama puhul tõusis S&P 500 13% teisele valimispäevale eelnenud aasta jooksul.

Turutsüklid on olulised, sest nad on majandusest sõltuvad. Kui ralli lõpeb, siis ajalooliselt andmed näitavad, et majanduslangus järgneb vähemalt aasta jooksul. 2002. aastal alguse saanud viie aasta pikkune pulliturg läks 2007. aasta detsembris üle 18kuulisse majanduslangusse, millest sai USA suurim finantskriis viimase ligi 80 aasta jooksul.