• Jaga lugu:

    Kus on tulemused, härra Draghi?

    Euroopa Keskpank alustas president Mario Draghi vedamisel sel aastal miljardite eurode väärtuses ettevõtete võlakirjade kokkuostmist. Selle hiiglasliku ja erakorralise majandusliku eksperimendi eesmärk oli rahaliidu majanduse käimatõmbamine, kuid seni pole kulutatud miljardid ennast õigustanud.

    Euroopa Keskpank (ECB) alustas võlakirjade ostmist eesmärgiga majandust turgutada, kuid nüüd ollakse sattunud nõiaringi, millest lahti murda paistab keeruline, kui mitte võimatu. Just nõrk majandus - kogu programmi käivitamise esialgne põhjus - takistab programmil edukas olemast.
    Keskpanga eesmärk oli panna ettevõtteid kulutama ja investeerima. Laenamine on küll suurenenud, kuid andmed näitavad, et ettevõtted näevad väheseid võimalusi raha rakendamiseks ning takkapihta oli laenuraha juba enne suhteliselt odav.
    Selle suve seisuga tõusis eurotsooni ettevõtete rahapuhver viimase 22 aasta kõrgeimale tasemele, selgub J.P. Morgan Chase’i andmetest. Rahapuhvriks loetakse rahavoo ja kulutuste vahet.
    Eriti järsk on vahe, kui võrrelda Euroopa ja USA ettevõtteid. Eurotsooni finantssektori välised ettevõtted säästsid suvele eelnenud aasta jooksul 315 miljardit dollarit. Sama perioodi peale olid USA finantssektori välised firmad seevastu juurde laenanud 43 miljardit dollarit.
    Ekspertide sõnul tuleneb erinevus asjaolust, et USA firmad kasutavad odavat laenuraha aktsiate tagasiostmiseks, kuid Euroopas seda ei tehta. Goldman Sachsi andmeil läheb veerand rahast, mida S&P 500 ettevõtted omavad, aktsiate tagasiostmisele, samas kui Stoxx Europe 600 puhul on see vaid viis protsenti.
    Raha seisab jõude pangas
    Häda on selles, et Euroopa ettevõtted ei näe lihtsalt vajadust oma vaba raha ja laenuraha investeerida. Majandus on lahja, tarbimine nõrk ning kapitalikulutused ei õigustaks end. Euroopa firmad hoiavad raha pangas, mis praeguste ülimadalate intressimäärade juures ei tee põhimõtteliselt mitte midagi.
    28%on võrreldes mullusega Euroopas kahanenud ühinemiste ja ülevõtmiste maht, selgub Dealogici andmetest.
    Paraku ei tundu asi paremaks minevat. Analüütikud prognoosivad, et Euro Stoxx 600 indeksisse kuuluvate firmade kapitalikulutused vähenevad tänavu 3,4% ning järgmisel aastal alla protsendi. Isegi ettevõtete konsolideerumised on vähenenud. Mullusega võrreldes on Euroopas ühinemiste ja ülevõtmiste maht kahanenud lausa 28%, selgub Dealogici andmetest.
    ECB kaitseb end, öeldes, et nad on alandanud laenukulusid ja suurendanud laenu võtmist ning selle mõju on ulatub ka turgudele, kus keskpank ei tegutse. See on tõsi, sest alates 8. juunist, kui ECB alustas programmiga, on investeerimisjärgu krediidireitinguga ettevõtted emiteerinud 116,2 miljardi euro väärtuses võlakirju.
    Elisa on samuti keskpangalt laenanud
    Analüütikud on aga kahtleval seisukohal, sest ettevõtete laenuintressid olid niigi väga madalal ning pole kindel, et nende alandamine marginaalse protsendipunkti võrra suudab elavdada investeerimist.
    Hea näide on Eestiski tegutsev telekommunikatsioonifirma Elisa. Intervjuus Wall Street Journalile ütles Elisa OYj finantsjuht Juha Kervinen, et neil pole seni olnud probleeme laenuraha saamisega ning fakt, et ECB ostis kaht nende võlakirja, ei muuda ettevõtte mõtlemist.
    “Investeeringute suurendamiseks peame nägema, et see toob midagi ka tagasi. Me ei ehita võrke niisama ilma põhjuseta,” ütles Kervinen.
    Mario Draghi.Foto: EPA
    Valitsused peavad panustama
    Lisaks ettevõtete võlakirjadele jätkab ECB valitsusvõlakirjade kokkuostmist ja seda mahus kuni 80 miljardit eurot kuus. Siingi langeb keskpanga osaks kriitika. Saksamaa valitsust nõustav Berliini majandusekspertide nõukogu kritiseeris tugevalt keskpanga erakordselt lõtva monetaarpoliitikat ja väitis, et see ei vii püsiva majandusliku taastumiseni rahaliidus.
    Nõukogu sõnul pole ECB poliitika sobiv ei eurotsoonile ega Saksamaale, ning nad kutsusid üles Mario Draghit kas vähendama igakuiseid oste või programm varem lõpetada.
    Praegune programm kestab 2017. aasta märtsini, kuid Draghi sõnul pole hetkel plaani võlakirjade kokkuostmist niipea lõpetada. Keskpanga presidendi sõnul sõltub programmi lõpetamine eelkõige inflatsioonist - keskpank tahab näha, et inflatsioon liigub püsivalt nende seatud eesmärgi ehk 2% poole.
    8 eurotsooni kinnisvaraturul on liigsest võlakoormast või ülepaisutatud hindadest näha probleeme: Austria, Belgia, Taani, Soome, Luksemburg, Holland, Rootsi ja Suurbritannia.
    Ometi hoiatas Draghi sel esmaspäeval Euroopa Parlamendi ees peetud kõnes, et pikalt kestev madalate intressimäärade periood on loonud finantsturgudel soodsa pinnase riskidele, s.h võlgade kuhjumine ja liigne riskivõtmine.
    Lisaks tõi Draghi välja, et kaheksal eurotsooni kinnisvaraturul on liigsest võlakoormast või ülepaisutatud hindadest näha märkimisväärseid probleeme. Seotud riigid on Austria, Belgia, Taani, Soome, Luksemburg, Holland, Rootsi ja Suurbritannia.
    ECB president rõhutas oma kõnes, et keskpank ainuüksi ei saa terve rahaliidu majandust jalule aidata, vaid selles peavad riikide valitsused kaasa aitama. Tema sõnul peavad valitsused reageerima madalale produktiivsuse kasvule ning pangandussektori probleemidele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Ekspress Grupp pikendas finantsjuhi volitusi
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Koroonaviiruse Delta tüvi saadab vaktsineerituid haiglasse
Koroonaviiruse Delta variandiga satub haiglasse omajagu vaktsineeritud inimesi, selgub kümne juhtiva koroonaeksperdi intervjuust, kes tõdevad, et vaktsiinide peamine eesmärk oli algusest peale ära hoida just rasket põdemist ja surma.
Koroonaviiruse Delta variandiga satub haiglasse omajagu vaktsineeritud inimesi, selgub kümne juhtiva koroonaeksperdi intervjuust, kes tõdevad, et vaktsiinide peamine eesmärk oli algusest peale ära hoida just rasket põdemist ja surma.
Raadiohommikus: koroonapiirangute piirid, keskpanga uued sihid, nutihilbuäri, olümpiabuum
Hommikuprogrammi külaline on endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks, kellega arutleme koroonapiirangute seaduslikkuse üle; kas ja kuidas saab kolmanda laine ajal kehtestada lockdown'i, kuidas tuleks suhtuda vaktsineeritud ja vaktsineerimata kodanike segregatsiooni.
Hommikuprogrammi külaline on endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks, kellega arutleme koroonapiirangute seaduslikkuse üle; kas ja kuidas saab kolmanda laine ajal kehtestada lockdown'i, kuidas tuleks suhtuda vaktsineeritud ja vaktsineerimata kodanike segregatsiooni.